Kõige mugavam koht, kus koosoleku ajal istuda, on elutoa diivan, aga enamasti seisab mul selle kõrval pesukuivatusrest, mis jääks kaadrisse. Lisaks meeldib mu kolmeaastasele pojale mängida, et diivan pole mitte diivan, vaid autotee – diivanil kehtivad väga keerukad liiklusskeemid, mille üksikasjadesse mind pole pühendatud (tihti ütleb ta mulle: ära istu autoteel, istu põrandal) – see tähendab, et diivani seljatoele on pargitud prügiautod, valgusfoor, tänavakoristusautod ja liiklusmärgid.

Ma ei soovi kolleegidele demonstreerida oma kuivavat pesu ega prügiautosid.