Valgamaal elas ulukeid murdnud metsik koerakari. Üks koer sai lõpuks hooliva kodu

Valga mees Mati Kõiv käis kolm nädalat loomade varjupagas metsiku Ralfiga juttu rääkimas, et tema usaldust võita.

„Ma pole seal ammu käinud,“ ütleb Mati Kõiv. „Ei tea üldse, kas üleski leian.“

No lähme vaatame.

Lüllemäe kandis, Vissi kiriku juurest vasakule. Siis paremat kätt edasi kilomeeter või kaks. Sahk on õnneks metsatee lahti hoidnud. Vastu jookseb esimene koer. Jaa, see on õige koht küll.

See võis juhtuda 14 aastat tagasi, kui Kõivu Mati käis siinkandis sõbraga kala püüdmas. Said hunniku säinast, tulevad auto juurde, ja äkki – koerakari ümber! Seitse koera! Tulevad, lõugavad, hambad irevil. Mehed kargasid Žiguli katusele – hirm oli nii suur – ja röökisid nagu jõudsid. Välja ilmus Leili, kes üksi metsatalus elab, traktoriga sõidab ja lehma peab.