Tundub, nagu oleksid sattunud hiigelraamatukokku, mis on täidetud rariteetsete teostega, millest sa kunagi midagi kuulnud pole. Ja siis sa kaod seal järjest sügavamale riiulite vahele ära, kuni oled täiesti eksinud ega tahagi õiget teeotsa üles leida.

Nii on vist tegelikult iga Madlibi (ja tema alias’te) albumiga. Andeka arhivaarina on Otis Jackson Jr osanud alati leida oma sämplid sealt, kuhu teised ei oska või ei viitsi vaadata. Ta pole kunagi piirdunud džässi- või soulipärandiga. Nii ka uuel plaadil. „The Call“ näiteks sämplib mod’ide salahitti, Terry Britteni „Bargain Dayd“. Kummituslikult terav bassikäik jääb päevadeks pähe kruttima. Või siis The Ethicsi kibemagusad „Lost in a Lone­ly World“ ja „Now is the Time“, mis siuglevad ja põimuvad „Road of the Lonely Onesi“ nukras Philly-soulis. Walesi new wave’i uhkus Young Marble Giants on vahest tuntum, aga see ei tee nende hüpnootilist „Searching for Mr. Righti“ sämplivat „Dirtknocki“ kuidagi halvemaks. Vastupidi. Tärisev bass koos õrna vokaali ja Madlibi kuiva soolotrummi plaksuga on suht vastupandamatu koks.

Nii võiks neid peidus pärle üles lugema jäädagi. Briti garaažirokist flamenkokitarrideni. Ja kui lisada, et plaadi on „arranžeerinud“ ja masterdanud Four Teti Kieran Hebden, siis saame kokku midagi, mis seisab kõrgemal igasugustest hetketrendidest ja voolustest. See pole vana kool ega uus kool. See on eliitkool.