Etendusasutuste liidu juht palub teatrid taasavada, kui nakkuskordaja püsib madalamal kui 0,85

Eesti etendusasutuste liidu juht Margus Allikmaa saatis peaminister Kaja Kallasele ja kultuuriminister Anneli Otile etendusasutuste ettepanekud teatrite taasavamiseks.

Margus Allikmaa 5. aprillil saadetud kirjas seisab, et "Teater on läbi kogu viiruskriisi püsinud turvalise kohana – madalat nakatumisriski näitavad nii teadustööd kui ka fakt, et Eesti andmete kohaselt ei ole teatripublikust alguse saanud ühtegi nakkusjuhtumit ka olukorras, kus on teada, et teatris on viibinud nakkusega külalised. Teatrite madala nakkusriski tagab üldjuhul väga hea ventilatsioon, samuti usaldusmeetmed, mida kasutakse. Väga oluline on olnud publiku mõistev suhtumine ja käitumine – teatripublik soovib, et teater on lahti ja mõistab, et teater saab lahti olla vaid siis, kui teater püsib madala nakkusriskiga kohana".

Etendusasutuste väljapakutud plaani kohaselt võiks statsionaarse istekohaga teatri- ja kontserdisaalid avada 50% täituvusega kohe, kui nakatumiskordaja R väärtus on kahe nädala vältel püsinud madalamal kui 0,85 ja päevane nakatunute arv on 500 või alla selle. 50%-line täituvuspiirang kaob, kui nakkuskordaja on püsinud kahe nädala jooksul madalamal kui 0,8 ja nakatanute arv on 300 või alla selle.

Milliseid meetmeid teatrid 50% täituvusega saalides hajutatuse tagamiseks välja pakuvad?

1. Istekohad müüdaks nii-öelda mustris – inimeste vahele jääksid vahed. Eesmärk on vähendada kokkupuuteid nende vahel, kes igapäevaselt kontaktis pole.

2. Etenduse vaheajal suunatakse rahvast hoidma hõredust. Hajumise vajadust nii tualeti kui kohvikusabas kui vaheajal üldiselt tuletatakse meelde nii kõlaritest, infomaterjaliga, kus võimalik ka videotabloodelt, vajadusel aitab ka publikuteenindaja.

Jälgitakse, et publik ei moodustaks treppidele troppe. Lisaks suunatakse publikut kevadise ilmaga õue. Kus võimalik, luuakse õues kohvik, et publikul oleks motiiv püsida just õues. Avatakse ka muud ruumid, mis muidu suletud ja lubatakse publikul jääda saali. Kohvikusabade vältimiseks pakutakse publikule ettetellimisvõimalust, samuti avatakse võimalusel täiendavaid müügipunkte hoone eri osades, et motiveerida publikut hajuma. Pooltühja saaliga tagatakse neid meetmeid kasutades, et valdavalt ei teki publikul kontakti lähemal kui kaks meetrit või kui see tekib, siis on kokkupuude põgus (näiteks trepil möödudes või tualetis) ja nakkusrisk püsib madal, kuna kõik külalised ja kogu personal kannavad maske.

3. Etenduse või kontserdi lõpus saalist väljumine toimuks üldjuhul ridade kaupa. Eesmärgiks on vähendada järjekordade tekkimist garderoobis ja teel garderoobi. Lisaks luuakse võimalusel juurde täiendavaid riiete riputamise kohti ja lubatakse soovijatel võtta üleriided ka saali. Kevadel ilmad soojenevad ja seega üleriiete hulk väheneb ja juba seeläbi väheneb ka garderoobi suunduv rahvahulk.

4. Kui valitsus võtab vastu otsuse teatrite osalise avamise kohta, pöörduvad etendusasutused publiku poole ka avalikult läbi meedia ning paluvad neilt jätkuvalt head koostööd ja mõistvat suhtumist teatris kehtivate reeglite osas.

5. Üldiste usaldusmeetmetena on kõikjal saadaval desovahendid, teatreid koristatakse hoolsalt ja publikul palutakse kanda maske. Need meetmed jäävad kehtima ajani, mil riigi pädevad asutused pole öelnud, et nakkusrisk kogu ühiskonnas on muutunud vähetähtsaks.
Etendusasutused teevad ettepaneku lubada erandkorras nii-öelda katseprojektidena ka 100%-list täituvust teatrisaalis olukorras, kus nakatumiskordaja R väärtus on kahe nädala vältel püsinud madalamal kui 0,85 ja päevane nakatunute arv on samuti 500 või alla selle, seda juhul, kui kogu publik on eelnevalt kiirtestitud.

Mõistagi oleks kiirtestimine publiku eelneva teadmise ja vaba tahte alusel toimuv nn katseprojekt ja teostatav vaid väiksemates saalides. Selliste katseprojektide korralduslikud reeglid saab eelnevalt Terviseametiga läbi arutada.

Nn autoteater jm teatritegemise vormid

"Teatritegemine viisil, kus inimesed (publik omavahel ja publik trupiga) üldse kokku ei puutu ja nakkusriski ei ole – nn autoteater – peaks olema lubatud igal ajal, ka praegu. Hetkel on piiranguid kehtestava korralduse sõnastus segane ja tõlgendamisvõimalusi mitmeid. Korraldus lähtub loogikast, et teatrit tehakse kas toas või õues, aga kultuur oma vormides on mitmekesine ja võib sündida ka vahepealsetes vormides. Kultuur saab sündida ka näiteks akna taga, aknast välja vaatamist ei ole viiruse võitluse käigus põhjust keelata.

Õigusriigis ajal, mil ei ole kehtestatud eriolukorda, peaks olema lubatud kõik tegevused, mis ei ole sõnaselgelt keelatud. Keelata ei tohi viiruse tõkke põhjusel tegevusi, mis viirust ei levita. Eeldame, et nn autoteater on lubatud ka praegu – sõnaselget keeldu pole, kuid leiame, et valitsuse korraldus vajab selgitust või sõnastuse täpsustust. Kultuur annab inimestele meelerahu ja on seeläbi väga oluline viirusmuredest räsitud inimestele. Kui kultuuri tegemise ja kogemise käigus on nakkusrisk 0, siis ei ole õiguspärane kultuuri tegemist keelata.

Võib eeldada, et suveks on nii vaktsineerimise kui läbipõdemise kaudu saanud viiruskaitse oluline hulk eestimaalasi. Lisaks on välisõhus tehtavad tegevused turvalisemad – õues on ventilatsioon suurepärane. Seni ei ole suurtel välisõhus peetavatel üritustel nakkuskoldeid tekkinud, ei rallil ega suusamaratonil. Suveetendused välisõhus tuleks seega, sõltumata konkreetse hetke nakkuskordajast R, lubada 100% täituvusega. Täiendava usaldusmeetmena saab ka õues kanda maske, tagada desovahendite olemasolu ja vaheaegadel pöörata tähelepanu publiku hajumisele."