"Lihtsalt nostalgia"

Ma olen varajane ärkaja, mistõttu on mul lehed ja Facebook tavaliselt veerand kümneks loetud. Nagu tellitult algab siis Klassikaraadios nimekaimu ja laheda kolleegi Kaisa Jõhviku estraadisaade „Lihtsalt nostalgia“. Kõige parema meelega ja kõige tulemusrikkamalt alustan päeva selle magusa, humoorika, ent väljapeetud minevikumuusikaga.

Sokid

Kuna hindan kõrgelt head tervist ja mugavust, kannan septembrist aprillini pidevalt villaseid sokke, välja arvatud laval ja voodis. Sokkide kvaliteedi hindamise pingerida: I järk – vanaema kootud, II järk – ema kootud, III järk – ülejäänud.

Juhan Smuul

Mu sünnikodu Orissaare sadamast paistab üle väina kätte Koguva muuseum, kus elas teeneline kirjanik Juhan Smuul, kelle luulekogus „Mere ja taeva vahel“ on pala „Tänavapilt“ (Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 60), mille kuuendat stroofi tihti endamisi kordan ja teistelegi deklameerin: „Nad vaatavad üksteist kui varased käod. / Ja neil on nii rõõmsad ja rumalad näod.“ Need värsid on Ain Kaalepi luuletuse „Ballaad kombaini armastusest“ esimese salmi kõrval parimaid tööriistu kõrva heakõlalisusele häälestamiseks.

Vürtsikilu

Tänavuse lockdown’i alguses tegin isa juhendamisel ise vürtsikilu. Vaja: palju kilu, meresoola, suhkrut, kiluvürtsi, loorberilehti, suur kauss, paras taldrik raskuseks, julget pealehakkamist, näputööd, meremehe nõu.

Pere

Eriti praegusel ajal peab inimene ikka tänulik olema, kui ta vaimu hoiab heas toonuses üks mõnevõrra imelik, aga selle-eest tihe, armas, omapärane, paljude vaimustavate sõpradega vürtsitatud naljakas pere.