Kakskümmend kolm kurepesa ühes väikeses Nurmsi külas

Tallinna-Tartu maantee ääres Mäeküla kõrval asuv Nurmsi küla on kõige tihedama asustusega valge-toonekure pesitsusala Eestis.

„Nad tahaks siin iga posti otsa pesa teha!“

„Ja katuse otsa!“

„Mis asi see küll on, mis neid siia tõmbab, mitte ei oska ütelda.“

„Pole siin veekogu, pole siin konnasid...“

„Kahte konna olen Nurmsis näinud kolmekümne aasta jooksul!“

Kaks prouat – Helle ja Terje – istuvad puunotil keset Kelluka kinnistu riisutud muruplatsi ja tutvustavad linnameestele kohalikke kureasju.

„Mõnikord tuleb nagu lennuk – jõnk-jõnk-jõnk – madalalt üle õue.“

„Ta ei karda ka!“

„Ja ega ta ainult konna ei söö. Ta sööb hiiri, ja mis ta sööb. Käib aga mööda põldu ja korjab hiiri.“