Noor eesti teadlane aitab Euroopa satelliite kiirguskindlaks teha. "Kosmosetööstuses on praegu väga huvitav aeg!"
(29)Eestlanna Maris Tali (31) alustas tänavu tööd Euroopa Kosmoseagentuuris tehnilise insenerina, olles üks vähestest eestlastest, kes maailma ühes suuremas kosmoseuuringute keskuses töötab.
Öösel tähistaevasse vaadates on väga suur tõenäosus, et silme eest ei libise mööda mitte langev täht, vaid aegamööda üle taevakaare liuglev satelliit. Satelliitide ehitamine ei ole enam ainult suurte kosmosetööstuste nagu NASA või Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) pärusmaa, aina enam ostavad kosmoselendudele kohti ülikoolide (Est-Cub'i mäletate?), ettevõtete ja isegi eraisikute loodud satelliidid.
Mõnes mõttes ongi piirid Maa ja kosmose tehnoloogia vahel hägustumas - isegi Marsile viidud NASA helikopter kandis endal "tavalisi" osi nagu maiseks tööks mõeldud kaamera või protsessor, mis võib meist paljudel nutitelefoniga tagataskus kaasas olla.
Aga seda enam läheb vaja katseid, mis ütleks, kas Maa-tehnika peab vastu kosmoses, Marsil või isegi Jupiteri atmosfääris.
Eestlanna Maris Tali on töötab selle nimel, et satelliidid ja muu kosmoses ringlev tehnika oma ülesandeid eeskujulikult täidaks. Ta aitas doktoritöö raames kindlustada Jupiteri juurde lendava satelliidi kiirguskindlust ja teeb ESAs katseid, et Maa atmosfääris tiirlevad satelliidid omavahel hõlpsalt ja energiasäästlikult suhtleks.
Tali rääkis Ekspressile oma teekonnast ESAsse ja sellest, mis on kosmosetööstuse tulevik ja olevik.
