Vaikus


Mida rohkem ma armastan muusikat ja mida rohkem on võimalusi seda igal pool kuulata, seda enam meeldib just vaikus. Just vaikus situatsioonis, kus ta pole helide puudumine, vaid pigem lakkamine, vaibumine. Või siis vaikus enne helisid. Vaikus inimsuhetes, s.t suhted ilma liigse kurnava mürata. Vaikus, mis on igal pool. Vaikus, mida mööda müra maha libiseb.

Valikud


Hämmastav, kui palju peab iga inimene oma elus valima ja kuidas ta seda ei tee. Pigem ei vali ja vaatab, mis edasi saab. Ehk läheb mööda. Valikute tegemine on iga päev üha raskem, sest tõesti, miks ei võiks asjad lihtsalt juhtuda – ja loomulikult kõige paremal moel. Samas, nende pidevate väikeste valikute märkamine hoiab meele ärksa. Ja annab argirahu, sest valikute nägemise kaudu paljastub kogu argireaalsuse suvalisus. Argielu on täis tõdesid, milles keegi ei kahtle, sest nii on. Aga nende tõdede taga on kellegi valikud. Ja need on alati kõige paremas mõttes suvalised sel hetkel, kui need tehakse. Sest sama hästi võiks otsustada teisiti ja maailm ei saa otsa.

Vabadus


Vabadus on kõige kangem kraam. See on nagu relv või puhas piiritus, mida ei ole vaja kasutada. Piisab sellest, et on kapis olemas. Harilikult on vaja pigem tegutseda, nagu vabadust ei oleks. Vabadus annab rahu, milles teha mida vaja, on see siis sinu asi või mitte, kuulub see sinu töökohustuste hulka või mitte. Vabadus mitte kasutada oma vabadust õigusena.