Ühel pool rindejoont on justiitsminister Maris Lauri (Reform). Tema vastasrinna moodustavad kaitseminister Kalle Laanet (Reform), siseminister Kristian Jaani (parteitu) ja keskkonnaminister Tõnis Mölder (Kesk).

Lauri hoiab selles vaidluses selgelt avalikkuse teadmisõiguse poole. Eelmisel nädalal esitas ta valitsusele eelnõu avaliku teabe seaduse muutmiseks. Seejuures jättis ta kõrvale kolme kolleegi ettepanekud avaliku info oluliseks piiramiseks.

Laanet esitas pretsedenditu soovi anda kõigile asutustele vabad käed takistada juurdepääsu sellisele teabele, mis pole riigisaladus ega sisalda isikuandmeid.

Praegu tohib sellist infot hoida asutusesiseseks kasutamiseks maksimaalselt kümme aastat. Laaneti meelest peaks asutustel olema õigus takistada juurdepääsu viie aasta kaupa ilma ajalise piirita. Kaitseminister ei täpsustanud, miks seda vaja oleks.

Ka siseminister Jaani nõudis õigust hoida infot kinni üle kümne aasta. Temagi ei toonud ühtegi sisulist näidet. Jaani viitas vaid aastatel 2016–2018 siseministriks olnud Hanno Pevkuri ja Andres Anvelti aegsetele dokumentidele, kus asja sisu olevat ära seletatud.

Kui Ekspress soovis nende dokumentidega tutvuda, saatis siseministeerium neist kaks meile puhtaks roogitult – sealt oli kustutatud antud küsimuses kõik oluline. Avaldame need dokumendid Ekspressi veebis, et huvilised saaks seda imet oma silmaga vaadata.

Keskkonnaminister Mölder pole aga rahul, et Põhjamaade eeskujul on Eestis juba palju aastaid avalik ja hästi toimiv kinnistusraamat. Möldri arvates langevat metsaomanikud seetõttu petiste ohvriks.

Nii rumalale väitele vastas justiitsministeerium, et just tugev kinnistusraamatu süsteem tagab õiguskindluse.

Keskkonnaministeeriumi kommentaar

Soovime täpsustada, et keskkonnaminister esitas eelnõu kooskõlastusringil omapoolsed seisukohad, mis tulenesid AKI suunistest, ja kooskõlastas eelnõu. Justiitsministeerium vastas ettepanekutele, pidades paljusid seisukohti asjakohasteks. Artiklis olev lõik („Keskkonnaminister Mölder pole aga rahul, et Põhjamaade eeskujul on Eestis juba palju aastaid avalik ja hästi toimiv kinnistusraamat. Möldri arvates langevat metsaomanikud seetõttu petiste ohvriks.“) ei kajasta kooskõlastuskirja sisu õigesti. Keskkonnaminister ei avaldanud seisukohta, et avalik kinnistusraamat iseenesest oleks halb, kuid osutas sellega muudes valdkondades kaasnevatele probleemidele ning palus Justiitsministeeriumil seletuskirjas neid analüüsida.

Keskkonnaminister juhtis tähelepanu komplekssele olukorrale, mis tekib sellest, et ühelt poolt nõuavad õigusaktid andmete maksimaalset avalikustamist, sh keskkonnaandmete ulatusliku taaskasutamiseks andmist, teiselt poolt aga on riigiasutustel kohustus tagada isikuandmete kaitse nõuete täitmine. Kuna Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei olnud sellele probleemile kõnealuse eelnõu seletuskirjas piisavalt tähelepanu pööratud, tehti Justiitsministeeriumile ettepanek seletuskirja täiendada: „Palume eelnõu koostajatel selgemaid juhiseid, kuidas näites kirjeldatud olukorras toimida. Samuti soovime rõhutada, et Eestis kui tihedalt seotud e-riigis ei pruugi piisata sellest, et andmete avaandmestamise mõju jäetakse andmete vastutava töötleja kanda, ning terviklikult, kõigi riigi andmete avalikustamise koosmõju keskselt ei hinnata. Kuna tegemist on olulise ning seletuskirjas hetkel üldse kajastamata mõjuga, palume ka neid probleemkohti seletuskirjas käsitleda.“

Keskkonnaminister ei teinud ettepanekuid kinnistusraamatu avalikkuse osas, vaid selgitas selle kaudu keskkonnaandmete seost isikuandmetega. Keskkonnaministril ei olnud eelnõu teksti osas sisulisi märkuseid, kooskõlastasime eelnõu märkustega seletuskirja täiendamiseks.

Juhime tähelepanu, et antud eelnõu pole veel valitsuses arutatud.

Eelpool välja toodud selgitusest lähtuvalt leiame, et artiklis olev sõnapaar „rumal väide“ on hinnanguline.