Mõjukad jagavad Gröönimaad: Trumpile ei müüdud, kuid Hiina võtab jõuga

Ressursinälg ja uued transiiditeed on kruvinud Arktikas pingeid juba kümnendi. Nüüd põrkuvad NATO ja Hiina Gröönimaal, kus tüli kaevandus­projekti üle viis valitsuse kukkumiseni.

„See peab olema aprillinali,“ säutsus äsja ametist lahkunud Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen. Oli 2019. aasta suvi ja USA ­president ­Donald Trump andis just mõista, et ameeriklased võiksid taanlastelt Gröönimaa ära osta. Taanlaste hämmastus oli siiras ja presidendi jutt tõepoolest kohatu ja eluvõõras, käsitledes ligi 60 000 elanikuga saart kui järjekordset kinnisvaraobjekti. Ent ometi on see lugu sügavam kui lihtsalt järjekordne Trumpi veidrus.

Alustuseks – see polnud esimene kord, kui Washington sellise pakkumise tegi. Esimese maailmasõja ajal olid ameeriklased ostnud taanlastelt tänase nimega Neitsisaared ning vahetult pärast teise maailmasõja lõppu pakkus president Harry Trumani administratsioon raha ka Gröönimaa eest.