Aga ometi tähendab Narvas venekeelsesse perre sündimine, et elus edu saavutamiseks tuleb rohkem pingutada kui Nuustakult pärit eestikeelsel kaasmaalasel. Narvalane ei saavuta PISA testidel maailma esirinnas olevad tulemusi, töötab tõenäolisemalt madala palgaga töökohal, peab karjääriredelil tõusmiseks purustama mitu klaaslage. Ta väärtustab Eesti riiki ja keelt, kuid ometi näidatakse valimiskampaaniates talle kui venemeelsele võõrkehale.

Terve inimpõlve on Eesti riik tegelenud sellega, et kõigil rahvusgruppidel oleks võrdselt hea, võrdsed võimalused eduks ja et kõik tunneks end riigi osana. Aga Eesti on endiselt pigem segregeeritud kui sidus.

„Kui parteid tahaks, oleks koolihariduse ja kodakondsuse küsimuses ammu kompromissid leitud,“ ütleb lõimumismonitooringu juht Raivo Vetik Ekspressile. Aga parteid on pidanud olulisemaks leida valimistel lööv teema, millega konkurendile vastanduda.

Kõik algab lasteaiast.