Olga ostis endale ja tütrele uue eluaseme.

Asukoht oli mugav: Sikupilli trammipeatus jäi kõigest minuti-kahe kaugusele. Viieminutise jalutuskäigu kaugusel oli Lasnamäe nõlv, kust võis ilusa ilmaga näha merel sõitvaid laevu. Lähedal oli ka Kadrioru park: Lasnamäe trepist alla ja üle Ilvese silla. Naabermaja hoovis õitsevad kevaditi sinised sillad.

Aga Olgale ei meeldinud tema uus kodu sugugi.

See oli olnud kõige odavam tol hetkel leiduv eluase kogu Tallinnas – üks tuba ühiskorteris. 12 ruutmeetrit. Kööki ja tualetti tuli jagada korterikaaslastega.

Kitsas räpases koridoris avanesid mõlemat kätt uksed. Korteris oli viis tuba, igas toas elas eri leibkond. 2004. aasta augustipäeval, kui Olga selle Majaka tänava toakese ostis, oli korter viie inimese kaasomandis. Kiiresti vahetusid elanikud, kiiresti vahetusid elanike elukaaslased. „Seal elasid narkomaanid, endised vangid, alkohoolikud,“ meenutab Olga. „Mingil hetkel elas korteris kokku 14 inimest.“ Enamasti mehed.