Marje: „Tutvustasin ­hiljuti tele­kas kevadseeni ja tele­rahvas küsis, kellena sind esitleda. Ma ütlesin, et küla peal öeldakse „seenehull“. Nad ütlesid, et telemajas on ka paar sellist, nende kohta öeldakse „mükopervert“.“

Istume Läti piiri lähedal ­Krabi kõrtsi ees päikeselõõsas ja Marje räägib oma talvistest seenelkäikudest. Kuidas ta vatipüksid jalga ja vanad riidekossakad selga tõmbab. Sellised, mida pole kahju ära määrida ega lõhki tõmmata. Sest normaalsetes kohtades ju seened ei kasva.

„Ja korjad lume alt?“

„Lume alt väga ei viitsi. Ootan sula ära ja kui siis võsast välja tulen, on kümneliitrine pang seeni täis. Veel rohkemgi võib saada!“

Marjel on rekorditegemine käsil. Kõigepealt ta katsetas, kas on võimalik kaksteist kuud järjest seenel käia. Selgus, et on. Praeguse seisuga on Marje korjanud seeni järjest 29 kuud. Kui kolm aastat täis saab, vaatab, mis edasi juhtub.