Kompost

Kui matta puuvillane riideese mulda või komposti sisse, võib see juba paari nädalaga laguneda, toites mullas elavaid baktereid, seeni ja putukaid. Siid ja villane riie on neile ka hea pala, aga lagunemine võtab natuke rohkem aega. Polü­ester muutub 20–200 aastaga mikroplastiks, vist.

Panen oma küünte ja juuste lõigud komposti. Kui ma suren, muutub minu keha mullaks. Aednikud teavad, et kõige tähtsam asi taimede kasvatamisel on hea muld. Oma toidujääkide komposteerimine on alkeemiline protsess, mis teeb prügist musta kulda.

Umbrohi

Nad näevad võimalust seal, kus teised näevad kahanemist. Nad elavad seal, kus ükski teine taim ei taha elada, valmistades mulda nende teiste jaoks. Nad on toit ja ravim inimestele ja teistele liikidele. Võrreldes mõne kultuurtaimega ei ela nad sümbioosis inimestega, neil pole inimesi vaja, ja inimesed ei hooli nendest. Mina naudin nende seltsi.
Sandra Kosorotova teos "Et üldse olla, on vaja paljusid" (paremal) ja Erin Dicksoni "Autentne Veneetsia lühter" (vasakul) Kai kunstikeskuses 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel "Kumab läbi". Näituse kuraator on Taani kunstiajaloolane, klaasikunstnik ja õppejõud Stine Bidstrup.

Töö

Olen viimased paar aastat saanud tegeleda peamiselt ainult kunstiga. Mul on väga vedanud, et sedasi läks, aga nii pole alati olnud ja ei pruugi minna ka edaspidi. Kunstiga tegelemine on ülim nauding, mis pole kahjuks suuremale osale inimestest kättesaadav. Miks üks inimene saab maalida terve päeva, samal ajal kui teised koristavad ta maja, kasvatavad ja valmistavad talle toidu, transpordivad teda ja tema loomingut? Kas see inimene, kes peseb tualetti pärast kunstniku viibimist residentuuris, saab kasu sellest kunstist, mida kunstnik lõi?

Rohkem ise asju tehes võib katsetada viise elada nii, et teiste inimeste ja liikide ekspluateerimine oleks väiksem, ning eksperimenteerida töö radikaalse ümberjagamisega: milline oleks maailm siis, kui me kõik kasvatame toidu, hoolitseme laste ja vanemate eest ja teeme kunsti?