Kui kevadel hakati avalikkuses arutama Estonia teatrimaja juurdeehitise püstitamist Tammsaare parki, siis tundis ka legendaarne muinsuskaitsja ja arhitekt Fredi-Armand Tomps vajadust oma sõna sekka öelda. 70 aastat restaureerimise erialal töötanud ja UNESCO juures asuvat Rahvusvahelist Kinnismälestiste Nõukogu nõustanud muinsuskaitsja ei saanud kauem vaikida: „Ma olen nii pikka aega töötanud restaureerimise erialal, et kuni mul veel jõudu on, siis ma pean häält tegema ja oma arvamuse avaldama – juurdeehitise tegemine Estoniale on täiesti väär mõte!“

Fredi Tomps, teie olite üks Tallinna ajaloolise linnasüdame muinsuskaitse alla võtmise idee autoritest, see sai teoks 1966. aastal. Nüüd ripub õhus idee ehitada vanalinna muinsuskaitsevööndisse Estonia teatrile juurdeehitis. Kuidas teie selle peale vaatate?

Minu arvates on Estonia teatrimajale juurdeehitise tegemine täiesti võõras mõte juba selle tõttu, et siis me peame hakkama tühistama varasemaid riiklikult vastu võetud otsuseid selle hoone ja piirkonna kaitse kohta. Ja see ei ole Estonia hoone ja tema juurdeehitise ainus probleem, ehkki tekitab juba nüüd nii suuri vaidlusi ja arusaamatust. Sest kui teatrimajale peaaegu sama suur maht juurde panna, siis on selge, et temast ei jää enam järgi seda sümbolit või mälestusmärki, mida me oleme siiamaani kaitsnud. Mõtted, mis ka ajalehes ilmusid, kiskusid kraavi poole, sest pakuti ikkagi Estonia kui monumendi hõlma alla seda juurdeehitist. Eskiiside ja skeemide alusel tundus ehitis oma kubatuuri poolest veelgi suurema ja võimsamana kui Estonia teater ise. Me oleme vaba riik ja oma tahte teostaja, aga ikka veel püüame teise sümboli hõlma all mingit uut sümbolit tekitada.