Kevadel kaob järvedelt jää. Mureneb, sulab, haihtub. Kalda äärest kiiremini, järve keskele tekib pudedast jääst saar. See üha kahaneb ja kahaneb, kuni äkitselt ongi kadunud.
Sellel saarel on alati mõned sõgedad kalamehed. Ka siis, kui päästeamet pasundab: ärge minge, ohtlik, keelatud!
Nui neljaks, kalamees on seal. Viimase sekundini, sõgedaimad märja surmani.
Öeldakse, et kuni jää veel vähegi kajakat kannab, on seal ka kalamees.
Eesti riik, ära ole see viimane kalamees!
---
Kaks aastat tagasi esitles Eesti Energia pressile õlitehase plaani. Siis oli lisaks õlitootmise laiendamisele kavas ka eelrafineerimistehas, mis pidi tehtama koos Viru Keemia Grupiga. Jutuks tuli ka plaanide elujõud olukorras, kus keskkonnanõuded pidid tõenäoliselt karmistuma.
Eesti Energia juht Hando Sutter oli resoluutne (ütleks, et isegi üleolev): „No me ei saa lähtuda sellest, mida mingid keskkonnakaitsjad siin kuulutavad. Meie lähtume sellest, mida ütleb Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).“ Ja näitas IEA 2018. aasta graafikuid, kuidas õlivajadus maailmas kasvab ja kuidas selle tootmine on kindlalt kasumlik veel pikka aega. Isegi seda näitas, kuidas see on kliimale hea.
---
Häda on selles, et kahe nädala eest lasi seesama IEA välja oma 2021. aasta raporti.
