Kahjuks kass ei tule piisavalt peale

kassikontsert „kassikontsert“

6/10

Kõigepealt tuleb taandada näitleja. Kuna näitleja Kirill Havanski saab kassikontserdina sellega ise täitsa hakkama, võime jätta kõrvale selle tüütu teema „näitleja laulab“, mis oleks õõnes, teatraalne, kistud, tehtud, ülepakutud mingi värk. „kassikontsert“ ei ole selline. Ei ole isegi seda muret, et ta elukutsest lähtuvalt liiga selgelt hääldaks, mis träpis oleks räme roim. Ehk ainult „Nägu ees“ on näitlejaräpp. Havanski sosiskleb, manab, soiub ilusti, tüdinult, põlglikult, haavatavalt, siiralt, väsinult. Tülpimus vajutab pitseri kogu meeleolule, õrnalt. Ja see on mõnus.

Plaat saab juba sümpaatseks, sest ta räägib melanhoolikuga, räägib minuga. Räägib ka küünikuga. Räägib depressiivselt. Nalja pole. Jehuu, meil on keegi räppar, kes ei vehkle ega kehkle nagu kitseke, aga kes pole ka reket. Ja siis jääb kassikontsert poolel teel pidama. See on ikkagi kõigest pop-träpp, samas mitte särav ja ülbe, pigem saundilt kõhn ja malbe. Muusikaliselt tume, aga kandiline ja veidi agro ka. See saund võiks olla öine lummutis, mis kummitab ega lase lahti. Peaaegu on seda, peaaegu. Muusikaliselt poolelt ihkaks rohkem varjundeid ja pedaali põhja sel pilkasel rajal. Kuuldav on heal juhul rohkem Lil Uzi Vert kui Dolor. Parimas palas „Palju ple vaja“ ilmnev džäss annab vaheldust ja õhku, lugu „Lõpetan“ tuletab meelde, et dubstep tuleb tagasi. „Tühi nagu kott“ on tugev ja tige. Plaadil vilgub kirkaid (süngeid) hetki, kuid veel ei oska kassikontsert oma eripära täie plärinaga välja tuua, rohkem nagu Tõrv Latte või Deprekas Light. SlowedChromeChain tuleks produtseerima kutsuda. Või mida mina ka tean.