Inimest ja elu joonlauaga ei mõõda

Ja jumal tänatud!

Jalgpalli EMi finaalturniir, mis esmaspäeva varahommikul lõppes, oli kindlasti viimase kahe aasta suurim ja olulisim kultuurisündmus kogu maailmas. Sest esiteks, see toimus. Teiseks, seal sai näha päris publikut. Kolmandaks, mänguliselt oli tase väga kõrge. Kokkuvõttes palju head, ehkki kerglast põnevust.

Voolav, kirglik, kaootiline, siis jälle äärmiselt süsteemne-läbimõeldud-planeeritud, siis vihane ja konfliktne, siis aumehelik ja hooliv, siis ülijõuline ja jõhker, siis jälle puhas kunst ning täielik geniaalsus – jalgpalli võlu ja suur osa ülemaailmsest menust tuleb tõigast, et see on väga elu moodi. Äärmiselt ettearvamatu.

Tagantjärele on igale kiibitsejale kõik muidugi alati selge ja loogiline.