Allar Jõks tegi jälle ühtimise nalja?

Viis aastat tagasi, kui Allar Jõks osales kandidaadina presidendivalimise rallis, lubas ta, et võtab oma kauaaegse elukaaslase Heidi ära.

Selle aasta augusti alguses saigi uhke pulmapidu peetud. Pärast pulmapidu Kroonikale antud intervjuu ajal juhtus aga midagi ootamatut, kui ajakirjanik küsis: „Kes teeb teie peres suuri otsuseid, kes väikseid?“

Heidi vastas: „Ikka on nii, et Allar teeb suuri otsuseid ja mina otsustan, mis on suur ja mis väike. Suuri otsuseid pole veel olnud.“

Allar lisas: „Ühtin siinkohal Heidiga.“

Allar Jõksil on sõnaga „ühtin“ koloriitne ajalugu. Viis aastat tagasi arvamusfestivalil teatas Jõks, et presidendi peaks valima rahvas. Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps nõustus Jõksiga ja ütles: „Ma usun, et ma ühtin siinkohal Allar Jõksiga.“ Jõks tegi seepeale Repsi suunas järgmise kommentaari: „Mailis, sa ütlesid, et ühtid minuga, aga mul on täna naine kaasas.“

Nimelt on sõna „ühtima“ laialt kasutuses seksuaalvahekorda astumise tähenduses. Samas pole vale kasutada sõna ka nii, nagu proua Jõks (ja Reps) seda tegid. Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et ühtida võivad ka näiteks kaks tänavat, kui nad ühinevad; soovid, kui need langevad kokku, ja kasvõi riigid, kui nad liituvad.

Jõksi lõõpimine tõi kaasa hilisema pahameeletormi ja ta vabandas oma Facebooki kontol. Ta poleks pruukinud seda teha, kui inimesed teaksid eestikeelsete sõnade tähendusi paremini.