Maavälise elu uurimise kõrval on Perry panus muusikasse mitu korda suurem. Terved žanrid, terved muusikakultuurid oleksid teistsugused või üldse olemata, kui reggae’s alustanud Perry poleks 1970ndatel koos King Tubbyga avastanud dub-muusikat. Kajava ja vetruva, üsas ja ajus vibreeriva bassi ja trummi olluse. Punk ja postpunk, ska, hiphop, house, techno, trip-hop, jungle ja drum’n’bass, ambient, dubstep – kõigi nende žanrite pioneerid vaatavad tänulikult Lee Perry tegemiste poole, kui ta üsna tagasihoidlike stuudiovõimalustega universumi avarustes sõitvat dubi produtseeris. Unustamata 1980ndate lõpu Manchesteri tantsuroki-skeenet Happy Mondaysist Primal Screamini – ikka vist ei olnuks seda ilma Perryta? Kahel viimasel suvel oleks Perry napilt-napilt uuel kodumaal Šveitsis eralennuki peale istunud, et sõita esinema Ida-Virumaal toimuvale festivalile Mägede Hääl. Kogu selle ängistava koroonakammi tõttu lükkus meile küllasõit kahjuks edasi. Ei teagi nüüd, kuidas transpordiühendus Siriusega on.