Keskkonnaameti kommentaar Ekspressi artiklile: ametnikud ei tee otsuseid oma suva järgi

Eesti Ekspress kirjutas, et keskkonnaamet lubas suurärimehele ehitada maastikukaitsealale villa, kuid teisele mehele maja mitte. Keskkonnaamet avaldab kommentaari, et otsus oli siiski õiglane.

Otepää looduspargi kaitse-eeskiri paneb keskkonnaametile kohustuse ja annab õiguse kaaluda eraldi iga ehitusõigust puudutavat otsust. Seejuures lähtutakse lisaks kaitse-eeskirjas ja kaitsekorralduskavas sätestatule ka ekspertidelt tellitud lisauuringutest ja analüüsidest ning liikide ja elupaikade leiu- ja seireandmetest. Mitte ühelgi kaitsealal ei saa me lubada selliseid tegevusi, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärkide saavutamist.

Eesti Ekspressis ilmus 8. septembril 2021 Joosep Tiksi sulest artikkel „Villa kaitsealal. keskkonnaamet võtab Eesti ühe rikkaima mehe pihtide vahele“. Ehkki keskkonnaamet oli Otepää looduspargis kehtivaid reegleid ja keskkonnaameti kaalutlusotsuste aluseid ajakirjanikule põhjalikult selgitanud, ei ole loos neid selgitusi enamasti arvestatud. Seetõttu selgitame neid nüansse veel kord ja täpsustame mõned artiklis esitatud eksitavad väited.

Olgu kohe öeldud, et Otepää looduspargis ehitustegevusele kehtivad reeglid on tõesti üpris keerulised. Kaitseala kaitsekorraga on mh kehtestatud vööndid, mis on vajalikud erinevate väärtuste hoidmiseks. Näiteks sihtkaitsevööndis tohib hooldada olemaolevaid ehitisi, aga ehitada tohib vaid tootmisotstarbeta ehitisi kaitseala tarbeks või tehnovõrke. Enamuses piiranguvööndites saab vabalt ehitada vaid õuealadele ja olemasoleva hoonestusega aladele neid ehitisi, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust. Keskkonnaamet saab muud ehitustegevust piiranguvööndites lubada vaid siis, kui see ei mõjuta kaitse-eesmärgiks seatud loodusväärtusi, sh pärandmaastikku negatiivselt.

Otepää kuppelmaastikul tuleb lisaks liikidele ja elupaikadele säilitada ka kauneid avatud vaateid, ajaloolist asustusstruktuuri ja teisi pärandväärtusi. Seepärast tuleb keskkonnaametil ehitustaotluse laekumisel teha iga kinnistu puhul eraldi põhjalikult kaalutletud otsus.

Otepää looduspargi vahelduval reljeefil on looduslikud tingimused väga erinevad. Enamasti ei ole ka kahe naaberkinnistu olud ühesugused – eriti kui üks kuulub pärandmaastiku väärtuste mõttes sihtkaitsealale ja teine tavaalale, nagu ka kõnealuses artiklis viidatud kinnistud. Nii võivadki kahte naaberkinnistut puudutavad otsused ennist mainitud lähteandmete põhjal olla erinevad, kuna need lähtuvad konkreetsete kinnistutega seotud väärtustest. Kaalutlusõigus tähendabki seda, et üksikjuhtumite puhul on tarvis vaagida, milline lahendus sobib konkreetsele kinnistule. Seepärast ei saa võrrelda erinevate kinnistute ehitusõiguste kaalutlusi samade argumentide alusel. Maastiku eripäradele, loodusväärtuste olemasolule, avatud ja suletud maastike osakaalule, ajaloolisele asutusmustrile ja muudele andmetele tuginedes on väga raske leida kahte sarnast kinnistut, mille puhul oleksid kaalutlusotsuste alused ühetaolised.

Kirjaneni kinnistu

Otepää looduspargis on igal aastal umbes 300 ehitustegevusega seotud menetlust. Nende hulgas on ka uusehitisi, mitte vaid vanade hoonete rekonstrueerimist. Hoolikalt kaalutud juhtudel on keskkonnaamet lubanud ka uute ehitiste rajamist, seades vajadusel tingimusi nende asukohale, suurusele ja välisilmele. Aastate jooksul on loodusparki rajatud kindlasti sadu uusehitisi, vanade talukomplekside üksikutest abihoonetest kuni uute hoonestusalade ja päikeseparkideni. Seepärast ei ole õige väita, et peale Raul Kirjaneni ei ole mitte keegi teine tohtinud Otepää looduspargis ehitada. Ka artiklis mainitud ettevõtja Olev Matt on saanud mitmele kinnistule ehitusõigusi.

Keskkonnaametnikud ei tee otsuseid lähtuvalt sellest, kellele kinnistud kuuluvad. Otsused tehakse parimaid teadmisi ja kehtivaid õigusakte arvestades. Keskkonnaameti otsused ei pruugi alati kõigile meeldida, see on arusaadav. Nii ei olegi Joosep Tiksi loo ajend – ühe isiku tajutud ebaõiglus – keskkonnaametile võõras.

Inimlikult mõistame nende kodanike pahameelt, kes tahavad kaitsealal oma kinnistule ehitada, aga keskkonnaamet ei saa seda alati lubada. Ehitussurve on looduspargis tõesti väga suur, aga tegemist on kogu Eesti jaoks erilise väärtusega alaga. Tuleb mõista, et keskkonnaametnikud ei tee otsuseid oma suva järgi, vaid lähtuvalt kaitsekorrast ja hetke parimatest teadmistest. Otsuseid tehes püütakse alati olla võimalikult objektiivsed ning juhul, kui projekteerimistingimustele või ehitusloale kooskõlastust andes ei ole keeldumiseks alust, siis tarbetult ka loast ei keelduta.

Ajakirjaniku uurimistöö käigus selgus tõesti, et keskkonnaamet ei ole Raul Kirjaneni kinnistule rajatud ehitiste ehituslubasid ega teatisi kooskõlastanud, kuna kohalik omavalitsus ei ole neid keskkonnaametile kooskõlastamiseks esitanud.

Tagantjärele ei ole keskkonnaametil võimalik ehituslubasid ega teatisi enam kooskõlastada. Küll aga saame hinnata, kas rajatud ehitisi saab looduspargi kaitse-eesmärkidest lähtuvalt seadustada või mitte. Nii nagu Joosep Tiksi looski viidatud, käivad lähiajal keskkonnaameti spetsialistid kohapeal olukorraga tutvumas. Selle käigus hinnatakse, kas keskkonnaameti kooskõlastuseta ehitised võib säilitada või tuleb järelevalveosakonna Valgamaa bürool algatada haldusmenetlus ehitiste likvideerimiseks. Tulemuse üle ei saa aga enne vajalikke toiminguid spekuleerida.

Rõhutame, et keskkonnaameti eesmärk looduspargis ei ole ehitustegevust takistada, vaid kaitseala väärtusi hoida. Kooskõlastused jätame andmata vaid juhul, kui selleks on mõjuvad põhjused ja reguleerime muu hulgas ehitustegevust nii, et see arvestaks loodusväärtuste ja teiste looduskaitseliste vajadustega.