Kõik teed viivad tsentrisse

Valimised on läbi. Tulemusedki igapidi lahatud. Lõppenud valimiste üks suur õppetund on siiski jäänud tähelepanuta.

Mõned kutsuksid seda igavuseks. Kohalike valimiste kampaania olevat olnud kiretu, tavaline, jõuetu, üllatusteta – ühesõnaga, igav. Kes igavuse üle nuriseb, näeb selles üldjuhul midagi halba. Peaks olema huvitav, aga näed ei vea välja.

Tegelikult oli see ajastu peegeldus. Siin ongi lubatud õppetund: igav on in.

Kui eelmine valitsus laiali läks, rääkisid nii uue kui ka vana koalitsiooni poliitikud, kui kõrini neil isiklikult oli pidevast räuskamisest – sõimamisest – vabanduste nõudmisest ja siis kõige eelneva eskaleerimisest uuele tasemele.

Kel tundlad päris jääs pole, saavad aru, et ka valdaval enamikul kodanikest on sellest märksa kõrgemale kui kõrini.