Suri kunstnik Andrus Joonas

Eile, 29. detsembril suri 51aastaselt performance'i-, installatsiooni- ja maalikunstnik ning kuraator Andrus Joonas.

Andrus Joonas oli Pärnu kunstnik. Ta õppis Academia Gratas ja oli Non Grata kunstirühmituse liige (1998–2007). Ta oli õppejõud nii Academia Gratas kui ka Academia Non Gratas, korraldas ja kureeris kaasaegse kunsti näitusi.

Oma kunstnikuteed alustas ta üheksakümnendatel maanteenäitustega. Joonas eksponeeris oma hiiglaslikke monumentaalmaale näituseruumide asemel Pärnu-Tõstamaa maantee ääres, mis olid traditsioonilistest näitusepaikadest erinevalt institutsionaalstest piirangutest vabad ja kus kunstnik sai end vabalt väljendada. "Oli suur tahtmine kunsti teha! Ja oli päris maaelu kogu oma mitmekülgsuses ja liigirikkuses. Kõik selle panin ka oma esimese maanteenäituse maalidesse," on Joonas öelnud. Esimene maanteenäitus toimus 1995. aastal, viimane aastal 2006. Ka Joonase esimene isikunäitus toimus 1995. aastal, Pärnus Graniidi galeriis. Aastal 2000 loobus Joonas kontseptuaalse aktina oma CV esitamisest enda tõestamiseks kunstnikuna, kaheksa aastat hiljem loobus ta sellest seisukohavõtust. Sellest sai kestvusperformance “Elu ilma CV-ta” (2000–2008).

Joonast on määratletud kui üht jõulisemat müstilis-romantilist kunstnikumüüti ellu viivat eesti kunstnikku. Tema ellu kuulusid valgustuslikud inspiratsioonihetked, pöördelised otsused, depressioonihoos põletatud teosed ja nägemustena saadud pildid, šamanism ja meelesurfamine. Oma loomingu kohta on Joonas öelnud, et „vastus on Aledoia“ (vaadake ka kunstniku kodulehte) – algselt tähistas see kunstniku omamütoloogiasse kuuluv sõna müstiliste lillemaalide seeriat, kuid hiljem laienes kogu loomingule. Oma loomingulist tööprotsessi on kunstnik lühidalt kirjeldanud nii: purusta illusoorne reaalsus ja järgi inspiratsiooni, see on ainus võimalus ennast leida selle illusiooni sees, kus me oleme, aeg-ajalt eksimine on selle rännaku paratamatu osa.

Tänavu toimus Pärnu muuseumis Joonase juubelinäitus "Meelesurfar", mis hõlmas kunstniku 27 aasta loomingulist tegevust ja kus olid väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning sai ülevaate Joonase performance’itest, kus ta astus üles Kollase Huntmehe ja Valge Huntmehena. Väljapanek oli pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaale otsima tõotatud maad ja valget laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde. Andrus Joonase vanemad kohtusid Kaukaasia eestlaste kokkutulekul Nõukogude Eestis. Joonas on tõdenud, et ilmselt on otsija vaim ja julgus pärit just tema esivanematelt. Viimasel kümnel aastal rändas kunstnik ka ise palju Venemaal, külastades Volga-äärset Samaarat ja Udmurdimaad, et osaleda etnofuturistlikel sümpoosionitel, eelkõige Širjajevo biennaalil.