Praegune omikroni laine on suure tõenäosusega viimane laine, millesse peame ettevaatlikkusega suhtuma. Seetõttu peaksime varsti pandeemia lõppenuks kuulutama, ilmselt umbes kuu aja pärast, välja arvatud juhul, kui ilmneb (võrdlemisi ebatõenäoliselt) uut infot.

Risk on selles, et sa ei sisenda endale muutunud olukorda ja püüad jätkata tavapärasel viisil. Selle asemel tuleks mõista, et oleme sisenenud COVIDi ajajärgu lõppu. Järgmised kuud näitavad meile, millised on järgmised paar aastat. Käitu sellele vastavalt.

Eelnev kehtib eriti valitsuste kohta. Nad peaksid mõistma, millal on lõpp.


---

Me saime hakkama. Me surusime selle kõvera lamedaks.

Eelmisel kuul kirjutasin nn omikroni küsimusest.

---

Kui sa ei ole veel COVIDit põdenud, siis juhtub see nüüd.

Saad nakatumist vältida vaid juhul, kui lukustad end ühiskonnast välja. Hetkel, mil ühiskonda naased, oled nakatumisele avatud. Paradoksaalsel kombel võib see hea olla.

See on viimane lahing COVIDiga. Nüüd tuleb see meie peale oma täie jõuga ja koormab maailma üle. Seda tehes võib ta olla end nõrgestanud. Ning rünnak juhtub hetkel, kui maailm on end vaktsiinide ja varasemate läbipõdemistega turvanud.

Selles viimases lahingus surevad paljud. Aga surnute hulk võib olla oluliselt väiksem võrreldes sellega, mis ta võinuks olla.

Vastus oletustele peitub ühes andmete hulgas, nn omikroni küsimuses: mis on suremus?

Mis on suremus vaktsineeritute seas?

Mis on suremus läbipõdenute seas?

Mis on suremus nende seas, kes pole vaktsineeritud ega varem COVIDit põdenud?

Paari nädala pärast on andmed selle kohta olemas. Ainult siis saame öelda, kas omikrontüvi on hea või halb.

Loodetavasti siseneme lainest läbi tulles maailma, kus meie immuunsus COVIDi vastu on nii tugev, et me ei pea enam selle pärast muretsema lisaks aeg-ajalt tehtavatele tõhustusdoosidele.

---

Nüüd me teame.

Teame, kui kiiresti omikrontüvi levib: välgukiirusel. Võid nakatuda isegi siis, kui sul on mõningane immuunsus. Võid seda edasi anda ka asümptomaatilise haigena.

Olemasoleva immuunsuse ja omikrontüve ülilevivuse tõttu on nakatumiste kasv nõnda suur, et laine võib pärast oma kiiret tõusu hakata ka kiiresti langema.

Omikrontüve virulentsus on samuti nüüd üsna kindla hinnangu saanud:

haiglasse viib omikrontüvi umbes 50% vähem inimesi kui Delta;

surmaga lõppeb umbes 90% vähem juhtumeid, kui Deltaga või siis umbes 75% vähem juhtumeid kui algse tüvega. See tähendab, et omikrontüvi on tavaliselt gripist kaks korda virulentsem.


Postituses "Simpsoni paradoks vs ülemiste hingamisteede hüpotees” sedastasin, et me ei tea veel, kas madalam virulentsus tuleneb sellest, et viirus on nõrgem või sellest, et lihtsalt suuremal hulgal inimestel immuunsus vaktsineerimisest või läbipõdemisest. Selgus, et mõju on mõlemal ja seeläbi on virulentsuse langus ka nõnda drastiline.

See on nähtav nüüd ka Lõuna-Aafrikas.

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK: Uued juhtumid, hospitaliseerimine ja uued surmad miljoni elaniku kohta.

GRAAFIKU SELGITUS: Surmade arv on kasvamas, kuid on vähe tõenäoline, et see ületab eelnevate lainete kõrguse. Saame seda väita, kui vaatame hospitaliseerimise taset. Uute nakatumiste andmed ei ole nii usaldusväärsed, sest need sõltuvad sellest, kui palju testitakse. Haiglasse sattumine on seetõttu usaldusväärsem näitaja – seda registreeritakse hoolikalt. Tõsiasi, et hospitaliseerimise määr on Lõuna-Aafrikas hakanud langema veel enne kui jõudis eelmiste lainete tasemele (arvestades ka seda, et omikrontüvi on vähemvirulentne, kui Delta-tüvi), tähendab, et surmade laine jääb eelmistega võrreldes madalamaks. Allikas

Arvestame juurde ka fakti, et head vaktsiinid vähendavad suremust umbes 90%, et Paxlovidi nimeline ravim vähendab samuti suremust umbes 90%, ongi COVIDi suremus langenud kolme komakoha võrra ehk 99,9 protsenti.

See kõik tähendab, et COVID on nüüd 10 korda vähemtapvam, kui tavaline gripp.

Koroonaviirus: miks võid nüüd lõdvemalt võtta

Oma esimeses artiklis „Koroonaviirus: miks peate kohe tegutsema” lõin COVIDi teemal häirekella.

Järgmises loos, „Koroonaviirus: Kuidas võidame koroonaviiruse ehk Haamer ja Tants”, selgitasin, mida peame tegema.

Siinses artiklis soovin selgitada, miks viitab praegu toimuv pandeemia lõpule ning endeemilise koroonaviiruse leviku faasi algusele.

10. märtsil 2020 ei olnud maailm veel mõistnud, mis teda ees ootab. Oli oluline jagada, mis ja miks see, mis juhtus Itaalias ja Iraanis, oli peagi juhtumas igal pool mujal, kui riike lukku ei panda. See osutus tõeks.

Nädal hiljem, kui avaldasin Tantsu ja Haamri loo, selgitasin, miks vajame piiranguid (shutdown). See oli selleks, et võita aega:

tervishoiusüsteemi ette valmistamiseks;

testimise ja haigusjuhtude jälitamise paika panemiseks;

maskide (mida vajasime suurtes kogustes) tootmiseks (nagu ka hapnikumasinate jm asjade);

viiruse tundmaõppimiseks;

viirusega võitlemise kasu-kahju analüüsi tegemiseks;

ravi leidmiseks;

vaktsiinide loomiseks.


Kõik need on tehtud.

Pärast omikroni lainet oleme maailmas, kus suurel osal inimestest on olemas mingisugune immuunsus, olgu see läbipõdemise või vaktsineerimise teel saadud, või mõlemat korraga. Oskame nüüd vaktsiine kiiresti toota (peaksime küll uutele mutatsioonidele sobivaid kiiremini heaks kiitma) ning meil on olemas ravi(mid). Õppimise aeg pole enam kallis: teame nüüd enam-vähem kõike, mida vaja teada. Seega on sotsiaalsete meetmete kasutegur COVIDi pidurdamiseks palju madalam.

Samal ajal on COVIDi pidurdamise kulud palju kõrgemad, sest omikrontüvi lipsab immuunvastusest mööda ja on erakordselt leviv. Praegu on COVIDi lainet väga-väga palju raskem peatada kui kaks aastat tagasi. Vaadake kas või Hiinat, kes püüab meeleheitlikult viiruse levikut peatada, aga ei suuda seda ilma drastiliste sulgemisteta (lockdown’ideta) teha.

Väiksem tulu, suurem kulu: COVIDiga võitlemise sotsiaalsete meetmete ROI (return on investment) ehk investeeringute tootlus (mõõdab investeeritud ressurssidest saadavat kasu) on nüüd pöördvõrdeline. Siit edasi olukord ei parane.

Kas saame paremat ravi ja vaktsiine? Võib-olla, kuid kvaliteedi tõus on marginaalne. Need on juba enam-vähem nii head, kui kunagi olema saavad.

Kas virulentsus kasvab ootamatult hüppeliselt? Pikas perspektiivis on koroonaviirustel kombeks oma virulentsust vähendada. Vähestel koroonaviirustel on olnud vastupidine efekt.

Kas viiruse peatamine läheb lihtsamaks? Väga väikse tõenäosusega: on väike võimalus, et viirus muteerub vähemlevivaks.


Kui sotsiaalsete meetmete kasu on oma madalaimal võimalikul tasemel ja samal ajal nende kulud kõrgeimal võimalikul tasemel, ei muutu COVIDiga võitlemise kulu/tulu suhe järgmise paari aasta jooksul enam kuigi palju.

Seega, kui just ei teki uut viirusevarianti, millel on võime veelgi paremini immuunkaitsest läbi murda ja mis on kõrgema virulentsusega, võiksime tasapisi hakata vabamalt võtma ja hakata elama elu nii, nagu ise tahame.

See ei kehti paraku kõigi kohta.

Kes veel rihma lõdvaks lasta ei saa?


Tervishoiutöötajad, kasvava majandusega riigid, immuunpuudulikkusega inimesed ja lapsed.

Tervishoiutöötajad

Suuremas osas maailmast tõuseb omikroni tõttu nakatunute arv endiselt. Nakatumistele järgneb hospitaliseeritute hulga kasv. Kui asjad liiguvad selles suunas nagu Lõuna-Aafrikas, on see laine tervishoiutöötajatele eelnevatega võrreldes vähem agressiivne. Aga seisame siiski selle laine ees. Tervishoiutöötajad peavad koormusega hakkama saama – vähemalt need, kel veel on jõudu. Kui kord see lainegi lõppeb, välistavad vaktsineerituse tase ja läbipõdemise teel saadud immuunsus, et järgmised lained on nõnda tugevad.

Kasvava majandusega riigid

Neis riikides on reeglina vähem vaktsineeritud kui küpse majandusega riikides. Kui omikron sinna jõuab, avaldab see suurt mõju.

Samas on mitmed neist riikidest üle elanud suured delta-tüve lained. Paljud inimesed, keda omikrontüvi nakataks, on delta lainest saanud mõningase kaitse. Arvestades juurde omikrontüve madalama virulentsuse tähendab see, et haiglasse satub vähem inimesi ja ka sureb vähem inimesi.

Siiski juhtub mõlemat rohkem, kui neis riikides, kus on vaktsineerituse tase parem. Kuna neis riikides on tervishoiusüsteemid vähemvõimekad, annab see alust mõningaseks ettevaatlikkuseks.

Immuunpuudulikkusega inimesed

Kui vaktsiinid sinule kaitset ei anna või kui sul on kaasuvate haiguste tõttu tõsine risk surmale, ei saa sa veel kergemalt hingata. COVID võib sind kätte saada.

Kuid tõenäosus, et see juhtub järgmise kuu jooksul, on sama suur kui tõenäosus, et see juhtub järgmise aasta jooksul. Võib-olla peaksid selles laine ülemineku veel ära ootama, aga pärast seda võiksid kaaluda elada mõned nädalad nii, nagu oleksid tahtnud elada viimased paar aastat.

Immuunpuudulikkusega inimesed on sellises olukorras kogu aeg. Muutunud on see, et nüüd on juures veel üks viirus, mille eest end kaitsta ja palju enam teadmist sellest, kes on immuunpuudulikkusega ja kuidas nad end hingamisteid ründavate viiruste eest kaitsta saaks.

Lapsed

Enamik lapsi ei ole vaktsineeritud, aga paljudes riikides on neil peagi see võimalus. Paar nädalat, mis nende vaktsineerimiseks kulub, annab meile aega nende haiglasse sattumise riski, surma ja multisüsteemse põletikulise sündroomi vältimist 90% vähendada.

Aga ülejäänud vaktsineerimata inimesed?

Praeguseks hetkeks kuuluvad sellesse gruppi kas inimesed arenevate majandustega riikidest, lapsed või vaktsiinivastased. Selleks hetkeks, kui kõik tahtjad on saanud võimaluse end vaktsineerida, on vaktsiinivastastel õigus COVIDisse surra, kui nad seda soovivad.

Aga me ülejäänud? Kas meie saame nüüd rihma lõdvaks lasta?

Järgmised paar nädalat, kuni laine veel kestab, võiksid olla valvas. Sa ei taha sattuda ülekoormatud intensiivraviosakonda, kus sulle pole võimalik ravi pakkuda.

Lisaks sellele, olgu sul immuunsus või mitte, väheneb oht alles siis, kui laine on läbi. Inimestel sinu ümber on siis rohkem immuunsust ja viirusega kokkupuutumise tõenäosus langeb.

Seda nähtust selgitas hästi oma ingliskeelses lõimes meditsiiniteadlane Bob Wachter:

Pfizeri eduka koroonaravimi Paxlovidi tootmine käib veel küll väikestel tuuridel, aga on võimsust kogumas. Ravimit ei saa olema piisavalt selleks, et manustada seda kõigile, kes kogu maailmas praeguses laines pihta saavad, aga ilmselt on seda piisavalt järgmisteks laineteks ning vähem arenenud riikidele.

Millal see laine siis lõppeb?

Lõuna-Aafrikas läks laine tippu jõudmiseks umbes kuu aega ja näib, et läheb umbes veel kuu, enne kui laine on vaibunud. Suurbritannias kulus tipuni samuti umbes üks kuu. Kui see trend jääb kehtima ka teistes riikides, siis arvestades, et omikrontüvi sai hoo sisse detsembri keskel, peaksime olema lainega ühel pool millalgi veebruari keskel.

Pärast seda peaksime kõik valmistuma lõppvaatuseks.

COVIDi Lõppvaatus


Enamik inimesi ei võta uut infot väga kiiresti vastu, seega teeme panused, mis on tulekul.

Maailm, mille lävel seisame, ei ole jätk eelmisele kahele aastale. Peaksid järgmisele paarile kuule minema vastu mõttega, et lähed vastu järgmisele paarikümnele aastale.

See ei ole nii enesestmõistetav. Oled kaks aastat käitunud täiesti teistmoodi. Uued harjumused on kinnitunud. Neist on raske lahti saada.

Kuidas tegeleda COVIDi-järgse stressihäirega?


Kui näed telekas stseeni, kuidas siseruumis on koos palju inimesi, kas mõtled automaatselt: „Väkk, vastik! Neist kõigist levib pisikuid ja nad isegi ei tea seda!”?

Kui sisened poodi, kas su käsi asub automaatselt taskust maski otsima? Kas kardad, et teised mõistavad su hukka, kui sa ei kanna maski?

Kui kohtud kellegagi, kas püüad välja mõelda, kas peaksid rusikaid kokku lööma, lehvitama, kätlema, kallistama või hoopis lääneeuroopalikult mõned põsemusid andma?

Kui keegi kutsub su peole, kas su esimene instinkt on küsida: kas pidu toimub siseruumides?

Kui kuuled sõnapaari „uus variant”, kas ostad paari kuu jagu toitu ja lukustad end koju?

Kui vastasid jaatavalt vähemalt pooltele neist küsimustest, võib sul olla PCSD ehk post-COVID stress disorder ehk COVIDijärgne stressihäire. Peaksid endalt küsima: kas tahan nii elada kogu oma ülejäänud elu? Kui vastus on ei, on see väga hea. Esimene samm probleemi lahendamise poole on probleemi tunnistamine.

Enamikest foobiatest saab lahti harjutamise teel. Ilmselt kehtib see ka sel puhul. Kardad suuri siseruumides tehtavaid pidusid? Alusta sellest, et lähed mõnele väiksemale õues toimuvale kogunemisele. Siis pisikesele siseruumis toimuvale peole. Harjuta end aegamisi järjest suuremate pidudega. Tunned end ulakalt? Riski ja mine kinno ilma maskita. YOLO. Ja kui vajad siiski ümber harjumiseks mingit turvavõrku, olen kindel, et tekivad anonüümsed PCSD-ga inimeste grupid. Liitu mõnega neist. Ja kui ühtegi sellist veel ei ole olemas – miks mitte see ise luua?

On normaalne saada kokku inimestega siseruumides.

On normaalne käia pidudel.

On normaalne mitte kasutada maski. Või seda ka kasutada. Eriti kui sa oled haige – palun kasuta maski.

On normaalne kätelda või isegi teha tervituseks põsemusisid.

Kui kahtled, tee näiteks antigeeni test ja asi vask.

Täiesti normaalne on ka see, kui otsustad, et ei taha võtta isegi seda väikest riski COVIDiga nakatumiseks ja sellesse suremiseks. Järjepidevuse huvides: loodan, et oleksid käitunud nii ka enne COVIDit.

Need, kelle pärast kõige rohkem muretsen, ei ole tavalised inimesed nagu sina ja mina. Meie oskame oma riske maandada. Ma muretsen valitsuste pärast.

Valitsused, pidu on läbi


Enamik valitsusi ei tahtnud kasutada haamreid (sulgemisi) varakult, nad ootasid, kuni nakatumised kasvasid üle pea. Kuude möödudes õppisid nad väga aegamisi tantsima (ehk kasutama tarku meetmeid viiruse leviku peatamiseks, samal ajal majandust haavamata), aga neil säilis innukus haarata haamri järele. Nad tahavad jätkata tantsu ka siis, kui pidu on läbi. Nad vehivad meetmetega nagu oma lemmikmänguasjaga. Aga nüüd on aeg see mänguasi ära anda.

Valitsused ei tahtnud varakult drastilisi meetmeid kasutada, sest nad arvasid, et inimesed ei austa neid selle otsuse järel; ei austa põhjusel, et nad ei usalda valitsust.

Tegelikult ei kasutatud kõige võimsamat relva COVIDiga võitlemises (testi-jälita-isoleeri) suures osas Lääne riikides peaegu üldse, sest valitsused ei tahtnud tungida kodanike eraellu (samal ajal seadsid nad ohtu majanduse, vabadused ja elud). Valitsused ei tahtnud tungida kodanike eraellu, sest nad pelgasid, et inimesed ei tahaks, et valitsused nii käituksid. Kodanikud jällegi on valitsuste suunas kahtlevad, sest minevikus ei ole valitsused ehitanud üles usaldust, et nad õigustega korrektselt ringi käivad.

Valitsused, nüüd on aeg usaldust ehitada.

COVIDi ajal olete võimu kasvatanud. Kui annate selle tagasi ja valmistate ette seadusandluse järgmise pandeemia tarvis, usaldavad kodanikud teid järgmisel korral rohkem.

Kui piirangud jäävad liiga pikalt vinduma ja teil ei ole plaani nende lõpetamiseks, kaotate kodanike silmis usaldust veelgi. Seega, siin on nimekiri asjadest, mis teil teha tuleks.

Pange paika kuupäev, mil COVIDi piirangud lõppevad, seda juhul, kui ei lisandu uut infot.

Pange paika konkreetsed tingimused, millal võivad piirangud tagasi tulla. See peaks juhtuma ainult juhul, kui tekib uus hirmus viiruse variant, mis suudab väga lihtsalt immuunsusest läbi murda ja millel on väga-väga palju suurem virulentsus. Kui eelnevast järeldusi teha, on väga ebatõenäoline, et selliste omadustega variant tekib.

Eriti oluline: ärge kehtestage enam lockdown'e. Ainult eriti kohutavad olud õigustavad seda ja peaksite juba varem defineerima, millised need tingimused oleksid.

Ärge nõudke maskide kandmist. Laske inimestel ja ettevõtetel ise otsustada, milline on nende maskipoliitika. Kindlasti lõpetage maskinõue õues – see pole kunagi kasulik olnud.

Jätkake vaktsineerimiskampaaniatega ja looge eeldused selleks, et maskide ja kiirtestide ostmine oleks lihtne.

Kiirendage uute variantide järgi tehtud vaktsiinide heakskiitmise protsessi.


Kaks aastat tagasi oli aeg, mil käituda julgelt ja riigi võimu laiendada. Nüüd on aeg seda vähendada. Tehke seda, ehitage üles usaldus ja järgmisel korral usaldatakse teid veel enam.

Lugu ilmus 17. jaanuaril Tomas Pueyo blogis.

Jaga
Kommentaarid