Rääkisin, et EiK on räppar, ma nüüd parandaksin oma vea

Olles Eigust alati kui räpparist kirjutanud, alustaks seekord vigade parandusega: kõneleja, sõnaleja, sõnamuusik, luule- ja leelolind, laulik, lüürik, luulik ja salmur. Olgugi, et siinkirjutaja tahaks talle endiselt arthoppari sildi külge panna - see on see alternatiivsete räpparite koolkond, kus askeldavad kampsikutes vennad, kes teavad peast Juhan Liivi tsiteerida. EiK täidab selle kriteeriumi mängleva kerglusega, olen järele kontrollinud. Aga hästi, edasi siltide ja lahterdamiseta - on ju artist ise meeleheitlikult neist kammitsaist vabaneda püüdnud, intervjuust intervjuusse. Sukeldugem määramatulaia indie-merre, mida pakub “uduvaip”. Mis sealt leiab?