Miks on eesti keeles nii vähe Ukraina kirjandust?

Ükspäev helistas Grete Lõbu ja uuris, kas ma saan tulla „Ringvaatesse“ tänapäeva Ukraina kirjandusest rääkima. Küsisin, et millisest Ukraina kirjandusest. Sest kolmekümne aasta jooksul on ukraina keelest tõlgitud täpselt üks romaan ja üks luulekogu. Vähevõitu ühe ülevaate jaoks...

Ühesõnaga, minu asemel käis saates Tauno Vahter, kes sooritas oma etteaste hiilgavalt. Rääkis Gogolist, Bulgakovist, lisas Andrei Kurkovi ja Sergei Loiko tõlked vene keelest, Marina Lewicka tõlke inglise keelest ning muidugi ülalmainitud Serhi Žadani ukraina keelest tõlgitud romaani „Depeche Mode“, mis ilmus paari aasta eest Loomingu Raamatukogus Riina Roasto suurepärases eestinduses.

Kõik väga kena, ainult et see on umbes sama, kui räägiks eesti kirjandusest Sofi Oksaneni, Sergei Dovlatovi ja Andrei Ivanovi raamatuid abiks võttes. Kõik kolm on ju head ja olulised autorid, aga eesti kirjandus, nagu see meie südametes elab, on siiski midagi muud.