Kui Saksamaal sündis ideoloogia järjekorras idee – partei – võim, siis Venemaal käis see vastupidi: võim – partei – idee.
Venemaa kui „kolmanda Rooma“ idee sõnastati 16. sajandil. Bütsantsi pealinn, õigeusklik Konstantinoopol oli teatavasti „teine Rooma“, aga 15. sajandil vallutasid selle türklased ja nii see teatepulk õigeusklikule Moskvale üle läkski. Mitte et katoliiklikus ja protestantlikus Euroopas oleks sellest teatud või hoolitud. Aga seda enam Venemaal, kus õpetus endast kui Rooma maailmariigi pärijast muutus üheks vene identiteedi nurgakiviks.
Natsiajastul oli Saksamaa tähistamine „kolmanda reich’ina“ üks režiimi enesemääratlusi. Pärast Saksamaa purustamist 1945. aastal on see termin üle võetud nii Euroopa kui Venemaa märgisüsteemi, tähistades sel moel kunagist Hitleri režiimi. Oluline märkus: neid, kes julgevad tänasel Venemaa võrrelda oma riiki „kolmanda reich’iga“, jälitatakse kriminaalkorras.
Eks ta ole loosunglik võte tõesti, aga loosunglikkus mõjub. Ukrainlased võrdlevadki vene agressoreid kunagiste natsidega. Ja ümberpöördult – Ukrainasse sissetungimisel oli Kremli n-ö seletuskirjas üheks oluliseks punktiks Ukrainas väidetavasti kehtestunud natsliku režiimi mahasurumine. Sõdivad kaks riiki, kaks rahvust, kes süüdistavad teineteist natsismis.
Tulles Venemaa sisekorralduse juurde, siis esmalt üks oluline õiendus: ajalooliselt nägi asi välja nii, et Saksamaal loodi eelmise sajandi 20. aastatel natsionaalsotsialistlik partei, millel oli kindel programm ning maailmavaade. Kui see partei tuli 1933.aastal võimule, siis hakati seda programmi sihikindlalt ellu viima, saavutades 1945. aastaks just niisuguse tagajärje, nagu me teame. Graafiliselt võiks seda kujutada jadana: idee – partei – võim.
