Stockholmis sündinud krahv Gustav Otto Douglase (1687–1771) soontes voolas nii šoti kui ka rootsi aadlike verd. Krahvi elutee oli käänuline ja seiklusrohke. Juba noorena läks ta Rootsi sõjaväkke, ent 1709. aastal langes Poltava lahingus venelaste kätte vangi. Peagi astus Douglas venelaste teenistusse, osaledes põhjasõja ajal Soome vallutamises. Tsiviilelanike vastaste metsikuste tõttu omandas krahv juba toona kurikuulsuse. Douglas tegi hiilgavat karjääri, tõusis kindraliks ja hiljem ka Eestimaa kuberneriks. Pärast erruminekut 1740. aastal ostis Douglas endale Albu mõisa. Kohalikku rahvast ootas ees 30 aastat õudusi.

Viru nülgijast sai Albu härra

„Rohkem kui ühestki teisest mõisnikust teab rahvasuu pajatada hirmu- ja õudusejutte Albu krahvist Douglasest,“ kirjutas Päevaleht 1940. aastal. Virumaal sai Douglas oma hirmutegudega tuntuks juba põhjasõja ajal – Kolga kandis, kus ta hiljem olevat soovinud mõisa omanikuks saada. Hara küla kohalt ulatus sohu nõmmekink, mida kutsuti Anistumäeks. Selle tiheda männi- ja kasemetsaga kaetud koha valisid vaenlase eest varjule läinud inimesed endale pelgupaigaks. Põgenikke polnud mitte ainult Kolga kandist, vaid ka mujalt.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: