Eesti esimene takso ilmus Tallinna tänavatele 1906. aastal, kui kohalik lukksepp August Rammohakkas oma kahesilindrilise Opeliga linlasi sõidutama. Sõit Nunnaväravast Koplisse maksis 20 kopikat ning teenistuse üle ei saanud kurta, sõitjaid jagus. Mõne aja pärast müüs Rammo Opeli maha ning pani käiku kaks järgmist autot. Kuna taksomeetrit siis veel polnud, olid hinnad kokkuleppelised ning enamasti sõitis takso kindlal marsruudil.

Taksod ootasid kliente Vene turul pritsimaja ees ning neid kasutati eeskätt juhu- või pühapäevasteks väljasõitudeks. Sõidusihtki näitas seda: tihti sõideti Piritale, Kosele, Tiskresse, Kadriorgu ja Nõmmele. Takso oli taskukohane vaid jõukamatele linnakodanikele, näiteks Nõmme ots maksis kaheksa rubla, mille eest oleks saanud noorukile ülikonna osta. Takso võis võtta ka tunnitasu eest, mis oli keskmiselt 5–6 rubla.