Vabadussõjas tungis Eestisse punase draakonilipu all võitlev hiinlaste relvastatud üksus, mis tekitas eestlastes ühtaegu hirmu ja viha. „Mis nihukesed tõprad peaks tükkima siia? Mis neil siia asja on? Mis nad otsivad siit?“ raevutses koolipoisist sõdur Kohlapuu romaanis „Nimed marmortahvlil“.

Vallutajatega puhkesid ägedad lahingud, mida Soomusrongide ülem Karl Parts nimetas isegi Eesti-Hiina sõjaks. „Vagunid põlesid tõrvikutena. Kuid ka veel põlevaist vaguneist lasti soomusronglasile vastu ja pilluti sekka käsigranaate. Keegi ei tulnud välja ega annud end vangi.“ See oli metsik sõda.