1936. aastal saabus Hiiumaale uus jaoskonnaarst, 29aastane Alfred Kallikivi. Enne Hiiumaale asumist töötas ta naiste- ja sisehaiguste arstina Nõmmel. Ei kulunud kaua aega, kui doktori käitumine pälvis hiidlaste pahameele. Rahulolematus kasvas nii suureks, et see jõudis suvel 1937 poliitilise politsei ettekandesse. Nimelt jälgiti tollal tähelepanelikult rahva meeleolu, millised jutud ringi liikusid ning mida arvati ühest ja teisest asjast.

28. juunil 1937 esitas polpoli vanemagent Heinrich Siirma ettekande polpoli komissarile Tallinnas, mis suures osas keskenduski Kallikivile. Lisaks sellele, et noor arst ühtegi haigust ei tunne, olevat ta „üldiselt tuntud mõistuselt puuduliku isikuna“. Vähemasti hiidlased teadsid rääkida, et enne kaitseväkke kutsumist viibinud tohter isegi Seevaldi haiglas.

Midagi head polnud loota neil, kes tema juurde operatsioonilauale sattusid. Nii olevat Hiiu-Kärdla haiglas mitu pimesoolehaiget tema noa all ära surnud. Kord aga toodud haiglasse laadakakluses kaelast raskesti haavata saanud noormees, kelle verejooksu ei suutnud Kallikivi peatada. Siis öelnud doktor haavatu, tema ema ja konstaabli juuresolekul: „See mees on hommikuks surnud – kuid mine tea, matsidel visa hing.“ Seejärel uksest välja minnes veel lisanud: „Kui taeva jõuad, siis vii Peetrusele terviseid!“
KORRALAGEDUSE PESA: Hiiu-Kärdla haigla 20. sajandi hakul.

Noormehe õnneks viibinud Kärdlas kaitseväe arst Haapsalust, kes kiiresti kohale kutsuti ning kes verejooksu sulges ja noormehe elu päästis. Sellega Kallikivi „vägiteod“ Hiiumaal ei piirdunud. Rahvas rääkis hirmulugusid ka sellest, kuidas doktor hambaid ravis. „Hamba arstimist tema üldse ei tunne ja selletõttu saadab tema patsiendid, kui ta neil ise ennem hambad väljatõmbamise katse juures on pooleks murdnud, ammugi Kärdlast lahkunud arstide juurde, vabandades, et temal ei olla nii häid tangisi.“

Ka Hiiu-Kärdla haiglas valitses korralagedus ja hooletu suhtumine oma töösse. „Nii suitsetavad haigla naisteenijad ka haigeid kradeerides ja omavaheline jutuajamine sünnib peaasjalikult vene keeles.“ Et isegi poliitiline politsei Kallikivi tegevuse vastu huvi ilmutas, ei toonud arsti jaoks ilmselt mingeid tagajärgi. 1940. aastal sai temast Kärdla haigla juhataja.

Alfred Kallikivi saatus oli traagiline, 1941. aastal mobiliseeriti ta punaväkke ning ta jäi jaanuaris 1943 Velikije Luki lahingus kadunuks.