EKLA

Kaur Kender pole sugugi esimene kirjanike tsunfti esindaja, kes peab kohtukulli ees selgitusi andma. Kirjanike üle mõisteti Eestis kohut juba kaua aega enne teda. Märtsis 1930 lahvatas Tallinnas võltsimisskandaal, mille keskmes oli tuntud noorkirjanik Mart Raud. Raud oli sattunud võlgade tasumisel raskustesse ning hakkas vekslitele võõraid allkirju kirjutama.

Raud valis ohvriks oma lihase onu

Ajakirjanduse teada olnud Raual veksleid rohkesti. „Laenu oli ta võtnud paljudelt pankadelt, kuid ta tasus protsendid korralikult ja pikendas laene, kusjuures esitas uusi veksleid,“ kirjeldas ajaleht Sakala. Esialgu pankadel kahtlusi ei tekkinud, kuna vekslitel olid lugupeetud tegelaste allkirjad, ning Raud sai laenu kergesti. „Isegi sel ajal, kui laenude andmine oli väga kitsendatud.“

Asi tuli päevavalgele, kui ühes Tallinna pangas protestiti Raua poolt välja antud 300kroonine veksel. Sellest teatati käendajatele, kes aga tegid suured silmad: nemad pole sellisele vekslile küll oma tagatist andnud! Nüüd võeti luubi alla teisedki Raua vekslid ja sama asi kordus. Võltsitud veksleid avastati mitmes pangas Tartus, Tallinnas ja Nõmmel.

Harilikult võltsis Raud ainult esimese käendaja allkirja, valides ohvriks enamasti oma lihase onu – Riigi Põlevkivitööstuse direktori Märt Raua

Avalehele
0 Kommentaari