Sada aastat tagasi novembris 1918 langetas valitsus otsuse, milleta meie riiki täna poleks – vastata Venemaa kallaletungile relvajõul.

Novembris 1918 varises ­Saksa okupatsioonirežiim Eestis kokku. Ent kohe kerkis esile veelgi suurem oht: idapiirile kogunesid rünnakukäsu ootele punaüksused. Nad olid vaenulikud, näljased ja ahned. Sissetungi eelõhtul esines Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu koosolekul sütitava sõnavõtuga selle esimees ­Grigori ­Zinovjev. „Leedu, Läti ja Eesti asuvad risti teel, mis Venemaalt viib Lääne-Euroopasse, ja on seega meie revolutsioonile takistuseks, sest nad lahutavad Nõukogude Venemaa revolutsioonilisest Saksamaast. See lahutav müür tuleb ümber lükata.“

Vaid mõned tunnid hiljem, ööl vastu 28. novembrit ületas 2. Viljandi kommunistlik kütipolk Narva jõe ja asus pealetungile Narva linna suunas.

« Avalehele 3 Kommentaari