19. sajandi kahel viimasel kümnendil hakkas Eestis kiiresti kasvama lastetute naiste osakaal, ületades sajandi lõpuks 30 protsendi piiri. Seda kirjutab Mark Gortfelder septembris kaitstud doktoritöös „Sündimuse nüüdisajastumine Eestis: 1850–1899 sündinud naiste individuaalandmete analüüs“.
Tähelepanuväärne on see, et vallaliste naiste puhul sellist hüppelist kasvu ei olnud.

Sajandivahetuseks oli Eestist saanud moodsa abielu maa. Gortfelder nimetab toimunud muutusi sündimuse üleminekuks, mille esimestel kümnenditel otsustasid abielupaarid spontaanselt, et ei soovi saada rohkem lapsi. Laste arvu kahanemist Eesti peredes seostati juba toona kultuuritaseme tõusuga. 

Avalehele
74 Kommentaari
Loe veel: