Pärast Vene opositsioonijuhi Andrei Navalnõi ründamist Novitšokiga on närvimürkidest saanud suisa igapäevane reaalsus. Nõukogude keemiarelvaprogrammi raames aastail 1971–1993 loodud Novitšok aga ei tekkinud tühjale kohale. Uurijad on kindlaks teinud, et selle algne variant sarnanes väga närvimürgiga VX. Mis aga omakorda viib meid ajas tagasi, Natsi-Saksamaale. Ja siin kohtumegi väljapaistva eesti teadlase, botaanikaprofessor Elmar Leppikuga (1898–1978).

IG Farben oli enne teist maailmasõda maailma suurim keemia- ja ravimi­kontsern, mille mõjukust näitab kas või see, et ettevõtte direktorite nõukogu kutsuti „Jumalate nõukoguks“. Tartu ülikooli rakendusbotaanika ja taimehaiguste professor Leppik sattus Saksamaale 1944. aastal sõjapagulasena. 

Avalehele
6 Kommentaari
Loe veel: