Palermo veretööle järgnes jõuline Eesti propagandalöök

Sada aastat tagasi panid punased Rakvere lähedal Palermo metsas toime võika veretöö. Tänu Eduard Vildele sai ka maailm sellest teada.

Kui Punaarmee vallutas 29. novembril 1918 Narva, kuulutati veel samal päeval linnas välja Eesti Töörahva Kommuun. Ülekaalukate jõudude ees taganenud Eesti rahvuslikud väeosad jätsid jõulukuu keskel maha ka Rakvere, kus punaste tulles algasid jõhkrad arveteõiendamised. Oli julmuste aeg. 3. detsembril oli Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu välja andnud dekreedi, mis andis tapmistele vaba voli.

„Iga juuksekarva eest, mis meie seltsimeeste peast vägivalla teel maha langeb, vastutavad oma elu ja varandusega kümme valgekaardilast, nende naised ja lapsed,“ kõlas dekreet, mille all seisab Eesti ajaloo üks jälgimaid nimesid: Jaan Anvelt. Selle kurjuse käsu võikaks sümboliks sai Rakvere lähedal Palermo metsas toimepandud veretöö.