VIIMNE ESINEMINE: Rahvas nägi kirjanik Eduard Vildet viimast korda 4. juunil 1933, kui ta pidas Mahtra sõja 75. aastapäeval Mahtras kõne. Eesti Filmiarhiiv

Oma viimsel eluaastal kannatas kirjanik Eduard Vilde raske südamehaiguse all. 4. juunil 1933 pidas ta Mahtra sõja 75. aastapäeval Mahtras kõne. Esinemine ilmselgelt väsitas Vildet ja jäi tema viimaseks avalikuks esinemiseks. Ent haigusele vaatamata otsustas Vilde naasta poliitikasse, millest ta oli pikka aega eemal olnud. Ta liitus sotside võitlusega vapside vastu. Kirjanikku polnud ilmselt keeruline nõusse saada – Vilde oli veendunud sotsiaaldemokraat ja osa võtnud 1905. aasta sündmustest. Määravaks sai see, et nii sotside kui ka Vilde jaoks olid vapsid ideoloogilised vaenlased – fašistid.
Septembris 1933 levis üle maa Vilde läkitus Eesti rahvale. „Nende ridade kirjutaja on 15 aastat aktiivsest poliitikast kõrval seisnud, ta ei kuulu ühtegi erakonda. Kui ta nüüd siiski poliitiliseks mõtte- ja meeleavalduseks sõna on võtnud, siis kohustas teda selleks ta 68- aastane isamaaline süda, kes ei suuda vaikides pealt vaadata, kuidas tumedad ollused meie vabale rahvusriigile püüavad silmust kaela tõmmata,“ alustas Vilde oma läkitust.
Sellega lahvatas äge poliitiline võitlus, mille pingetele ei pidanud Vilde süda vastu. Kirjaniku sünnist möödub 4. märtsil 150 aastat.

« Avalehele 8 Kommentaari