Virumaa metsade hirm kandis küll paavsti nime Urbanus, ent rahvas ristis ta Põrgukütiks

Virumaa, kust tänavu tulid viimased andmed jäjetult kadunud Sindi hundi kohta, oli juba sõjaeelsel ajal tuntud salaküttide poolest. 1920.-1930. aastatel tegutses seal kurikuulus salakütt Johannes Urbanus ehk Põrgukütt. Metsiku loomu ja eluviisiga meest pelgasid ka kohalikud elanikud.

Põrgukütt tabas märki 500 meetri pealt

Kahekümnendate aastate algul kolis Venemaalt Simuna kanti elama perekond, kelle nimeks oli Urbanus. Siberist tulnud pere hoidis omaette ega käinud kohalikega palju läbi. Nende kolmekümnendates eluaastates perepoeg Johannes, Siberi laantes üles kasvanud noor mees, jätkas ka siin oma sisseharjunud eluviisi: kirgliku jahimehe päevad möödusid sagedasti metsades.

Kohalike seas omandas Urbanus peagi kuulsuse suisa ebamaiselt hea laskeoskuse pärast, mistõttu ta sai hüüdnimeks Põrgukütt. „Tedre vintpüssiga tabamine paari-kolmesaja meetri pealt on temale sama kerge kui mõnele teisele kümne sammu pealt,“ kirjeldas Vaba Maa. Kitsele aga saanud mees pihta isegi kuni poole kilomeetri kauguselt.

Urbanus oli julm kütt, kes ei hoolinud loomadest kõige vähimatki. Kas oli tegemist tavalise uluki või haruldase loomaga, oli talle ükstaspuha. 

« Avalehele 1 Kommentaari