Rudolf Schiller – ohvitser, kelle Eesti riik üle parda heitis
Unustusse jäetud ja jäänud Rudolf Schiller
oli Eesti esimene mereväe juhataja. Imekombel
on säilinud talle kuulunud unikaalsed klaasnegatiivid, millest avaldame valiku.
Praegu asuvad need ülesvõtted sõjaajaloohuvilise Taavi Veileri erakogus.
Hiiumaa ja Läänemaa juurtega Rudolf Schiller nägi ilmavalgust jõulukuu viimasel päeval 1872 Haapsalus. Ta kandis sündides aga nime Süllaär ning algul kulges ka tema elu ja karjäär merest kaugel: Rudolf lõpetas Tallinnas raudtee tehnikakooli ja töötas seitse aastat vedurijuhi ja ametnikuna. Mereväelaseks sai Schiller 1905. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal, kui ta mobiliseeriti Balti mere laevastikku ning haritud mehena sai võimaluse teha mereväeohvitseri eksamid.
Mereväeohvitserist mereväe juhatajaks
Palju aastaid, mille sisse jäi ka I maailmasõda, teenis Schiller ohvitseri ja hiljem komandörina allveelaevade õppe- ja emalaeval Habarovsk. Sellel laeval sai ta ka oma lahinguristsed ja oli mitu korda Saksa „aeroplaani tule all“, samuti elas Osmussaare lähistel üle sakslaste allveelaeva torpeedorünnaku. Schilleri viimaseks teenistuskohaks Vene armees jäi Balti mere õhulaevastiku diviisi staap, kust ta jaanuaris 1918 puhkusele lubati.
