Paavo Kivise erakordne raamat toob päevavalgele Eesti rahvusliku suurkuju, maadleja Georg Lurichi varjatud elu. Selle põhjal võiks Lurichit pidada isegi Eesti vastuluure isaks.

Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kuulus maadleja Georg Lurichsaabus Ameerikasse 1912. aasta novembri 12. päeval, kui ta New Yorgi Hudsoni kai ääres sildunud Saksa laevalt Friedrich der Grosse maale astus. „Minu reis Bremenhavenist New Yorki vältas 12 päeva. …Nüüd tahan kaks nädalat ameerika võitlust õppida ja siis – hakkan peale. Siis saab näha, kes üle käib, kas Rakvere mees Väike-Maarjast või mehed New Yorgist, Chicagost, Bostonist ja San Franciscost… Aga kui peaksin kaotama, siis peab see ikka ka mees olema, kes mind viskab,“ kirjutas ta Chicagost Tallinna Teatajale.

Maadelda Lurich Ameerikas sai, ent maailmasõja puhkedes pühendus ta peagi hoopis... vastuluurele. 1915. aasta oktoobris asutati Ameerikas Vene Hankekomitee, mis pidi tellima ja ostma Venemaale kõiksugu sõjavarustust. Komitee juhiks määrati kindralmajor ­Aleksei ­Sapožnikov, selle tehnilise büroo etteotsa aga kapten ­Vladimir ­Nekrassov. Suurtükiväeinsener ­Nekrassov inspekteeris Ameerika tehastes Venemaale mõeldud mürskude ja relvade tootmist. Ent tema tegelikud peremehed ei istunud mitte Petrogradis, vaid Berliinis.

Lurichi sõber langeb spioonide küüsi

Oktoobri lõpus 1915 sõitis Nekrassovi juurde endine baleriin ­Aleksandra Miroljubskaja. Nekrassov kinnitas USA võimudele, et naine on tema õde, mis oli vale. Miroljubskaja oli Nekrassovi armuke.

« Avalehele 6 Kommentaari