Soome värvikas luureajalugu: Helsingis tabati GRU heaks töötanud eestlane
Novembri algul 1963 avaldas Soome juhtiv ajaleht Helsingin Sanomat oma esiküljel sensatsioonilise teate „Helsingi õuekohtu salajane otsus spiooniloos. Asjasse on segatud ka ohvitsere“. Puhkenud oli üks suuremaid spioonilugusid pärastsõjaaegse Soome ajaloos, ning selle keskmes oli eestlane. Loo niidid viisid Moskvasse, GRU ehk vene sõjaväeluure peakorterisse.
„Ühele välismaisele sõjaväeatašee abile anti korraldus maalt lahkumiseks. On kuuldusi, et Soome suhtes reeturlikku tegevusse on segatud ka kaks Soome ohvitseri. Spionaažikeskus on asunud Helsingis. Sõjateadusliku keskraamatukogu juhataja mag. Yrjö Aav mõisteti Helsingi õuekohtu poolt 7. oktoobril vangi,“ kirjutas Helsingin Sanomat 5. novembril.
Helsingi õuekohtus süüdi mõistetud eestlane Yrjö Aav oli Soome õigeusukiriku endise peapiiskopiHerman Aava poeg. Ta oli sündinud 1915. aastal Mustjalas ja lõpetanud Kuressaare gümnaasiumi. Et tema isa valiti 1925. aastal Soome õigeusukiriku peapiiskopiks, asus Yrjögi elama Soome. Ülikoolihariduse omandaski ta juba Helsingis. Hea vene keele oskusega Aav teenis talvesõja ajal peastaabis tõlgina, hiljem saadeti ta Lapuasse välismaiste vabatahtlike brigaadi juurde.