Suur kullajaht: rootslased otsisid Käsmu lahe põhjast Tsaari-Venemaa riigikassa kulda
1935. aasta mai keskel saabusid Tallinna sadamasse kolm laeva Göteborgist, jäädes ankrusse ligi nädalaks. Fritjofi, Birgeri ja Haraldi siiatuleku põhjus oli aga eriline: nad tulid kulda otsima. Rootslaste kullalaevastik võttis peagi kursi Loksale, kust lühikese peatuse järel sõideti Mohni tuletorni lähedale ja alustati merepõhja traalimist. Kohalike huvi ettevõtmise vastu oli suur.
Osa Käsmu rahvast uskus, et sealsetes vetes olid ilmasõja ajal uppunud kullalaevad, osa pani toimuv vaid muigama.
„Mehed seletasid, et maailmasõja ajal oli Liibavi rentei (riigikassa Liepāja osakonna – EE) kuld saadetud kolmel puksiiril Liibavist Peterburgi. Sõit toimunud südatalvel. Jääolud olnud äärmiselt viletsad ja puksiirid pole suutnud enam oma jõul edasi liikuda.“
Seejärel kutsutud appi jäälõhkuja, mis vabastanud laevadele tee kuni Mohni tuletornini. Ent ühel ööl sõitnud jäälõhkuja suurt aurikut jäävangist vabastama. Hulk puksiiride meremehi läinud kaasa, igale kullalaevale jäänud vaid 4-5 meest. Samal ööl aga pressinud jää puksiirid puruks ning need uppusid ühes meestega Mohni tuletorni ja Kalkgrundi madaliku vahel. Romašov ja tema sõber pääsenud imekombel ning neil õnnestus jääpanku mööda kaldale jõuda.