Taanlaste saatuslik valesamm põhjustas verise lahingu Tallinna all

Kui Valdemar II ristiretk Tallinna oleks päädinud rahumeelse kokkuleppega taanlaste ja eestlaste vahel, ei tähistaks me nüüd Taani lipu – Dannebrogi 800. aastapäeva.

Mõni kuu pärast Valdemar II kroonimist Taani kuningaks, kevadel 1203 korraldasid saarlased Lõuna-Rootsis paiknenud Taani asulasse Listerbysse suure sõjaretke, kus osales 16 laeva umbes 500 mehega. „Kui saarlaste röövretkedele Taani aladele lisada nende kontroll Läänemere idaosa mereteede üle, peaks olema üsnagi selge, et Taani oli huvitatud saarlaste endale allutamisest,“ kirjutab ajaloolane Marika Mägi Taani selle aasta suurima püha, Taani lipu ehk Dannebrogi 800. aastapäeva puhuks ilmunud raamatus „Taanlaste ristisõda Eestis“.

Kuningas Valdemari sõjasõit Saaremaale

Rüüsteretked polnud ühepoolsed, taanlased olid Eesti ala rünnanud vähemasti kahel korral, 1184. ning 1196. või 1197. aastal. Neile omakorda aga eelnes Taani Lõuna-Rootsis asunud valduse Blekinge laastamine kuralaste ja eestlaste poolt 1170. aastal. Need sõjaretked olid julmad. Tungiti vaenlase asulasse, mehed tapeti, naised-lapsed viidi kaasa ja müüdi orjaks. Majad ja hooned põletati maha. Ühtmoodi talitasid nii kristlased kui ka „paganad“.