Oli 4. jaanuari öö 1919. Elistvere Tartu lähedal elas hirmu all, sest oma koduvalda oli verist puhastustööd tegema ­saabunud endine punakütt ­Johannes Pärn. Oota­matult kostis pimedusest lähenevate hobuste kabjamüdinat. See oli Julius Kuperjanovi partisanide lendsalk. „Komissar Pärn vangistati oma vanemate majas otse voodist ning viidi Puurmanni, kus Kuperjanov määras väljakohtu, kes, Pärna süütegusid arutanud, ta surma mõistis poomise läbi, missugune otsus ka täide viidi,“ kirjeldas Postimees.

Kättemaksuks Pärna hukkamise eest korraldas Eesti Kontrrevolutsiooniga Võitlemise Komisjoni Tartu osakond mitu karistusoperatsiooni. Neist esimene oli õõvastav veretöö Emajõe jääl.

Ohvrite viimne teekond algas ööl vastu 9. jaanuari. Imekombel pääsenud ohvitser Orro meenutusel astus vahisoldat sisse ja hüüdis nimepidi teda ja üht teist meest.