Teismeliseeas Maria Šarapova (17) on ajakirja Finans äsjases mullu enim teeninud Vene sportlaste nimekirjas naiste pingerea esinumber. Modellimõõtu – 183 cm ja 59 kg – Šarapova teenis möödunud aastal ühtekokku 8,6 miljonit dollarit (ligi 106 miljonit krooni).
Siberist pärit andekat tütarlast on sageli peetud teise tuntud Vene tennisesekspommi Anna Kurnikova mantlipärijaks. Oluline vahe on aga selles, et erinevalt Kurnikovast, kes pole üksikmängijana ühtki suurt turniiri võitnud, on Šarapova võitjatüüp. Just äsja pani ta kinni tugeva Tokyo turniiri. Möödunud suvel oli ta aga parim Wimbledonis.
Finansi spordirikkurite nimekirja üldarvestuses platseerus Šarapova neljandale kohale.
Kõige tõsisemad tegijad ses loetelus on hokimehed. Sajast rikkaimast kogunisti 65 on hokimängijad. Tabeli esikolmiku moodustavad hokitähed Aleksei Jašin, Pavel Bure ning Sergei Fjodorov. Igaüks neist kolmest teenis mullu 10 miljonit dollarit.
Sõjaväelaste eestkõneleja
Iraagist naasnud Eesti kontingendi ülem kapten Toomas Väli sai omal ajal tuntuks kui Kaitseväe eestkõneleja kutselisele sõjaväele ülemineku debattides. Tollal leitnandi paguneid kandnud Väli tõestas kogu vaimujõuga, et kutseline sõjavägi on meie tingimustes heal juhul mõttetus, halvemal juhul aga lausa ohtlik. Professionaalsele väele üleminek väideti olevat NATO nõudmine ja nii ironiseeris poliitik Jürgen Ligi, et Väli on leitnant, kes püüab “seljatada NATO”. P>
Väli on ohvitser-intellektuaal. Valdab inglise, saksa, soome, vene keelt. Õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, läks õpingute ajal vabatahtlikuna Kuperjanovi pataljoni, omandas laialdase sõjalise hariduse Soome sõjakoolides, oli ohvitserina tegev Õhutõrjedivisionis ja Kaitseliidus, teenis nüüd pool aastat Iraagis. Praegu on tal kavas naasta kaitseväeteenistuse kõrvalt Tartu Ülikooli ajalooteaduskonda, et jätkata sealt, kus tal 1992. aastal “Kuppi” minnes asi pooleli jäi.
Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe eriarvamuste korral on Väli olnud see mees, kes sõnastab ajakirjanduse veergudel sõjaväelaste seisukoha. Tema karjäärile pole see hästi mõjunud. Ohvitseride hulgas öeldakse, et Väli on kandnud leitnandi paguneid kauem kui keegi teine Eesti Kaitseväes.
Jäärapäine rahvarindelane
Rahvarinde üks asutajaid ja selle esimene eesistuja Kostel Gerndorf otsustas, et ta ei võta presidendilt ordenit vastu. Istus oma Saue kodus kirjutuslaua taha ja kirjutas presidendile kirja. Avaliku, sest Gerndorf ei aja oma asju vargsi.
“Paljud minu tolleaegsed mõtte- ja teokaaslased Rahvarindest on pälvinud Eesti Vabariigi kõrgeid autasusid oma igapäevatöö eest, kuid mitte keegi ei ole saanud autasu taasiseseisvumisele kaasaaitajana. Mina ei saa selles olla ainus ega ammugi mitte esimene,” kirjutas Gerndorf. Ja palus oma ordeni anda Okupatsioonide Muuseumile.
Tehnikaülikooli dotsenti Kostel Gerndorfi ei ole võimalik mõjutada ega ära rääkida. Seda sai oma nahal tunda juba Jaanus Raidal, kes sai Gerndorfi eksamil alati kahe. Ei, dotsent Gerndorf pole tudengitele ülalt alla vaataja. Talle meeldis tudengitega Kalinka restoranis istuda ja 50 grammi teha.
Gerndorf on Keskerakonna raudvara, selle vanimaid ja kindlamaid liikmeid. Ta on täiel määral jaganud Savisaare seisukohti, aga ka talle etteheiteid teinud. Kui Keskerakonna laev peaks kord põhja minema, siis jääb Gerndorf laeva koos kapteniga. Niisiis pole vähimatki lootust, et Gerndorfi õnnestuks keelitada ordenit vastu võtma. Vahest ainult siis, kui president annaks Rahvarinde teistelegi juhtidele teenetemärgi Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitamise eest.
Kust on pärit Ukraina peaminister?
Ukrainas on käimas veider väitlus selle üle, mis päritolu on siiski riigi vastne peaminister Julia Timošenko STRONG> (44). Nimelt liiguvad kuulujutud, et oranži revolutsiooni üks juhte on isa liini pidi poolenisti armeenlanna ning neiupõlvenimi oli tal Grigjan. Timošenko toetajad (ja mitte ta ise) väidavad, et proua peaminister kandis neiuna nime Telegina.
Peategelane ise on öelnud, et isaliini pidi on ta kümnenda põlve lätlane, ema liin on läbinisti Ukraina päritolu. Iroonikud muidugi küsivad, kas tõesti tunnevad kõik lätlased oma sugupuud kümne põlve kaugusele või võttis Timošenko selle arvu laest, rõhutamaks kuivõrd läti päritolu ta on.
