Londonis pandi loodusloomuuseumis inimestele uudistamiseks välja hiiglaslik ligi üheksameetrine kalmaar. Elukas püüti juba mitu kuud tagasi välja Atlandi ookeanist Falklandi saarte lähedusest.
Hiidkalmaaride olemasolu on ammugi teada, kuid neid on väga raske tervena merest kätte saada ja uurida.
Kalmaare võib avastada ka poeletilt konserveerituna või restoranimenüüs, kuid Londonis välja pandud hiiglaslik mereloom enam kellegi kõhtu ei täida. Säilitamiseks tehti temaga läbi hulk protseduure ning eluka kõht pumbati formaliini täis.
Londoni muuseumitöötajad ristisid oma hoolealuse Archie’ks, kuid BBC andmetel võib juhtuda, et nimi tuleb ümber vahetada, sest kalmaar osutub ilmselt emaseks.
Tegi presidendile ära
Tartu räppar Chalice tõestas vabariigi aastapäeval Estonia kontserdisaalis, et möödunud aasta Ekspressi Areeni kultuuripreemia ei läinud valesse kohta. Chalice’i peast esitatud "Minu inimesed" oli paljude meelest tegelik aastapäevakõne, või vähemalt hulga rohkem aastapäevakõne kui traditsiooniliselt mittemidagiütlev Arnold Rüütli mahaloetud esinemine.
Kuid võibolla saame selle päris õige aastapäevakõne kätte alles kaht kokku miksides. Näiteks:
"Osa rahvast / uhkelt rohkem kui oskan lugeda / yhes olen kindel / nad on head inimesed / nad meeldiks sulle ka./
Sama tähtsad on / kõigi inimeste võrdsed võimalused / ja valikuvabadus, rahva heaolu / ja turvatunne."
Rehepapi asemik
Kuulsusetult katkenud "Rehepapi" filmiversiooni asemel rahastatud Eesti lastefilm "Ruudi" üllatas kinno jõudes kohe vaatajate rohkusega. Ilmselt on selles sugugi mitte vähe teeneid ka väikesel poisil, kes möllab ekraanil nimitegelasena ning keda kehastab Paul Oskar Soe.
Prillidega poiste lummavat mõju kinoekraanil on tõestanud Harry Potteri filmide megaedu, kuid Saaremaal tegutsev Ruudi on siiski maalähedasem tegelane. Ta hoopis otsib endale isa.
Filmi lavastas Katrin Laur ja teistes rollides on Juta Altmets, Katariina Lauk, Guido Kangur, Jan Uuspõld ja Dan Põldroos.
Dan Brown: ma pole varas!
Meie aja loetumaid kirjanikke, ameeriklane Dan Brown maadleb Londoni kohtus plagiaadisüüdistusega. Väidetavalt kuritarvitas ta "Da Vinci koodi" kirjutamisel ajalooraamatut "Püha veri ja Püha Graal".
Michael Baigenti ja Richard Leigh’ juba 1982. aastal avaldatud teos väidab, et Jeesus Kristus elas Maarja Magdaleenaga abielu ja paaril sündis laps. Kristuse suguvõsa õitseb tänasel päevalgi, hoolimata katoliku kiriku püüetest seda maha vaikida.
Brown ei eitagi, et kasutas kõnealust raamatut "Da Vinci koodi" loomisel ühe allikana. Otse vastupidi, "Püha veri ja püha Graal" on aukohal "Da Vinci koodi" ühe tegelase, sir Teabingi raamaturiiulil.
Eeldatavalt kulub Londoni kohtul asja arutamiseks kolm nädalat. Tallinna avalikes raamatukogudes on "Da Vinci kood" pidevalt välja laenutatud.
