23. augusti tegijad: Endrik Mänd, Martin Helme, Eesti juubel, homobänd

Tundmatu peaarhitekt
Tallinna uus linnaarhitekt Endrik Mänd (pildil) on võrreldes sellelt kohalt hiljuti lahkunud Ike Volkoviga täiesti varjus püsinud mees.

1998. aastal linnasüsteemi tööle läinud ja ametnikust linnaarhitektiks kerkinud Mänd peab täiendama selliste Tallinna linna arhitektuurielu juhtinud ajalooliste meeste rida nagu ­Eugen Habermann, Herbert Johanson, Anton Uesson (oli isegi linnapea) ja Dmitri Bruns.

2004. aastal määras linnavalitsus tollal säästva arengu ja planeerimise ameti osakonnajuhatajale Endrik Männile noomituse rikkumiste eest detailplaneeringute menetlemisel. Värske linnaarhitekt jäeti siis aastaks ajaks ilma preemiatest ja puhkusetoetusest. Männi karistamise tingis ajakirjanik Margus ­Metsa artikkel Postimehes, kus ta kirjeldas oma Pirita majaehituse asjaajamist linnaametis.

Kolmapäevasel Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil rääkis Mänd, et tema hinnangul tuleks rohkem elamualadena kasutusele võtta endisi tööstuspiirkondi, mida tehakse ka mujal maailmas.

Vene keeles ei teeninda
Kohvikupidaja, euroskeptikust rahvuslasena tuntust kogunud Martin Helme teatas esmaspäeval ilmunud ajakirjas Just, et tema baaris põhimõtteliselt ei teenindata neid, kes küsivad midagi vene keeles.

Inglise keeles võib aga küsida, sest britid pole kunagi Eestit okupeerinud.

Venemaal korjas Kremlile lähedane infoagentuur Regnum kohe teema üles ja tõlgendas asja nii, et Helme keeldub oma baaris üldse venelasi (venekeelset elanikkonda) teenindamast.

Ilmselt peame tänama nüüd Martin Helmet selle eest, et pärast aprillirahutusi mõnel pool Venemaal baariustele ilmunud sildid stiilis “koertele ja eestlastele keelatud” võivad muutuda sealmail hoopis rohkem mõistetavaks, sest Eestis tehtavat venelastega ju täpselt samamoodi.

Eesti põhiseaduse paragrahv 12 ütleb, et “kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu”.

100 miljoni eest juubelit
Kultuuriminister Laine Jänes luges rahvale ette, mida kõike on kavas korraldada Eesti riigi 90. aastapäeva puhuks.

Loetelus on ajaloomuuseumi näitus “Iseolemise tahe”, milleks kulub neli miljonit krooni. Ilmar Raagi film “Kohv ja kalliskivid” räägib 1924. aasta detsembrimässust. Elmo Nüganen toob lavale maratonetenduse Tammsaare “Tõe ja õiguse” ainetel.

Kultuuriminister Jänese sõnul läheb vabariigi juubeli tähistamine maksma järgmisest eelarvest 100 miljonit krooni. “Niisugused arvutused on tehtud ja ma usun, et Eesti Vabariik on selle kuhjaga ära teeninud.”

Eesti homobänd lööb laineid
Euroopa lavalaudadel lööb laineid Eesti mees Toomas, kes unistab säravast karjäärist Ameerikas ja on valmis edu nimel isegi püksid jalast viskama.

Nimelt on tegu muusikaliga “Eurobeat – Almost Eurovision” (“Peaaegu Eurovisioon”), kus parodeeritakse kõigile teada tuntud lauluvõistlust. Üks tegelasi laval on ka Eesti esindaja Toomas Jerker, keda mängib Tyran Parke.

Toomas on meeletu homoseksuaal, kes koos oma geibändiga Stone Hard Boys (Kivikõvad Poisid) toob kuuldavale omasooiharusest pakatava laulu “Üle pika aja jälle koos”.

“Me ei ole risti ette löönud millegi ees,” kir jutab oma koduleheküljel muusikali looja Craig Christie. Niisiis ei üllata, et palagani näinud soovitavad lapsed koju jätta. Endalt riideid rebides ning üksteise vastu hõõrutades laulavad Eesti poisid: “Ka sina võid saada ja me saame kõik koos!”

Muusikali lõpus antakse kõigile võimalus oma lemmiku poolt hääletada. Enne tuleb aga registreerida oma rahvus, et hääletamine aus oleks. Hetkeseisuga hoiavad vaprad Eesti geipoisid neljandat kohta.

Teiste Eurovisioonis osalejate hulgas on veel Suur­britannia, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Venemaa, Ungari, Prantsusmaa, Rootsi, Liechtenstein ja Island.