Kõige rikkam  koll

18. mail esilinastunud “Shrek 3” on USAs totaalselt välja müüdud. Korraldatakse öiseid lisaseansse. Piletitulu – 122,9 miljonit dollarit avanädalavahetusega – on animafilmi rekord ja kolmas läbi aegade.
Eesti kinolevisse jõuab uus “Shrek” (pildil) 8. juunil ja eestikeelsena. Peaosalistele annavad hääle Peeter Tammearu, Tiit Sukk, Mait Malmsten, Harriet Toompere jpt.
Eelmine film “Shrek 2” korjas kinokassadest kokku astronoomilise summa, 920 miljonit dollarit. Kolmanda osa piletitulu ootused on laes. Paralleelselt kolmanda osaga tehti ka juba neljas.
“Shrekiga” avastas Paramount Pictures kullasoone, pakkudes intelligentset koguperemeelelahutust, vürtsiks nutikad kultuuritsitaadid, nunnud muinasjutukangelased, soe huumor ja hea muusika.
Tuleval aastal jõuab Broadway lavale Shreki muusikal, sookolli seiklustest on tehtud ka telesari. “Shrek 3” ja “Shrek 4” vahel paisatakse välja sõsarfilm, mille peaosas Saabastega Kass – rõõmuks neile, kes kurbade silmadega, Antonio Banderase häälega karvapallile kõige rohkem kaasa elanud ja siiani arvuti desktopil tema pilti hoiavad.

Passitrükkal

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari ­Pedak sai veel enne oma asutuse minekut Jüri ­Pihli reformihaamri alla täidetud lubaduse, mida juba päris kaua ­oodatud. Soovijad võivad selle nädala teisipäevast taotleda uuel tasemel Eesti passe. Uuendatud dokumentide kaane sees asub elektrooniliselt loetav kiip, mis kannab passiomaniku biomeetrilisi andmeid.
Pedak on juhtinud uuendatud dokumentide käibelelaskmist juba korduvalt, näiteks ka ID-kaardi juurutamist, mis oli Eestis täiesti uudne asi. Tänaseks on rahvas ID-kaardi omaks võtnud ning 2004. aasta kevadel avastati päris üllatuslikult, et kaardiga taskus võib reisida läbi Euroopa Narvast Lissaboni.
Tõsi, kõik vanad passid kehtivad edasi, kuid kes tahaks sattuda kusagil teisel pool maailma asuvas piiripunktis olukorda, kus tema dokumenti peetakse moraalselt vananenuks? Uus kiibiga pass muutub ilmselt popiks.

Ekspeatoimetajad

Teineteise järel teatasid ameti mahapanekust kaks meest, kelleta nende väljaandeid on väga raske ette kujutada. Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov on juhtinud Eesti ainsat roosat majandustabloidi peaaegu kogu Eesti iseseisvusaja. Leht on teinud kaasa Eesti majandust haaranud suured muutused ning nendes vastu pidanud.
Kesknädalast lahkunud peatoimetajat Allan ­Alakülat pole õnnistatud päris nii pika ja stabiilse karjääriga kui Rõtovit. Tema lehte loevad paljud pigem kurioosumina, kuid eks rikastab Eesti meediapilti ka erakonnapropaganda vaba ilmumine.
Formaalselt polegi Kesknädal enam oma partei ajaleht, vaid seda annab välja “tsentristliku maailmavaate propageerimiseks” loodud Jüri Vilmsi Sihtasutus. Viimane üllitab ühtlasi venekeelset Vesti Dnjad, mille lood rokivad viimasel ajal Kesknädalast isegi kõvemini.

Visa kahepaikne

Hiiumaal talvitus Emmaste valla mehe kilpkonn ilmselt kodu lähedal põllul, kirjutab kohalik Hiiu Leht.
Emane kilpkonn läks Ranna küla mehe Andrus Kärmi isakodust kaduma suve lõpul. Otsingud tulemusi ei andnud. Alles nüüd kevadel nägi teine sama küla mees põllukraavis kilpkonna ning loom sai taas oma paarilise, teise kilpkonna juurde.
Pildil olev kilpkonn pole juhtumiga seotud.