Herkki Haldre, MTÜ Eesti Purjelaevad eestvedaja, on veendunud, et Eesti vanim säilinud purjekas Hval, mis kümne päeva eest Soome lahes põhja läks, tuleb maksku mis maksab üles tõsta.

Herkki Haldre on optimist ja arvab, et Hvali üles tõstmisega saadakse hakkama. Ta on rahul ka sellega, kui 18meetrine kaljas vee all osadeks võetakse ja jupikaupa üles tõstetakse.

Kui Hval ei oleks põhja läinud, oleks Haldre laeva niikuinii osadeks võtnud, kõikide osade järgi koopiad teinud ja nendest laeva kokku pannud. See oleks uus tase vanadest laevadest koopiate tegemisel, ütleb Haldre. Detailid on kõik olemas, mitte ainult mõni fragment või joonis või foto.

Soome merepäästeteenistuse tuukriosakonna ülemalt sai Haldre videomaterjali ja fotod, mis soomlased merepõhjas Hvalist tegid ja nüüd peetakse plaani, kuidas edasi toimida.

Haldrel on kahju, et Eestis pole enam tarku vanamehi, kes kunagi ise laevu ehitasid ja seda tööd tunnevad. Haldre ütleb, et tahab ise selliseks targaks vanameheks saada.

Tsirguliina õpilasfirma jõudis Euroopasse

Tsirguliina Keskkooli õpilasfirma R@ (hääldatakse “rätt”) jõudis Euroopa õpilasfirmade võistlusel Maltal teisele kohale. Kokku võistles Junior Achievment Fundi auhindadele 21 riiki. Pille Granovski (17), kes on õpilasfirma finantsjuht, tunnistab et auhinnaliseks kohaks ei olnud keegi valmis. “Arvasime, et hea kui esimese kuue hulka jõuaks. Kõige rohkem kartsime žürii vestlust, aga see polnudki nii hull. Kasutasime strateegijat, et räägime ise ja võlume oma jutuga ära.”

Ülim aktiivsus tõi Tsirguliina noortele õpilasfirmade võistluse korraldajatelt veel eriauhinna igaõhtuste pidude oskusliku käimalükkamise eest. Esikohale tuli Šveitsi õpilasfirma, kes toodab moekaid vöösid. “Minu arust nad väärisid esimest kohta. Šveitsi firmal oli oma tootel ka patent ja seda müüdi poodides. Kolmanda koha said rootslased, kes valmistavad kotihoidmise konkse, mida restoranis laua alla kruvida, et vargad kotti ära ei viiks,” räägib Granovski.

Tsirguliina noored valmistavad arvutihiirtele karvaseid katteid (pildil). Peale Granovski teevad firmat veel Marek Vares, Mart Jallai, Anne Alamets ja juhendab Marek Mekk.

Tegi Euroopa vibuküttidele ära

Jahilaskmise juunioride Euroopa meister ei ole väle poiss kaugelt Šveitsist. Euroopa meister on hoopis meie tüdruk Sakust. 14aastane Kristi Aarniste.

Kristi laseb pikkvibuga. Harjutanud on ta vaid ühe aasta, kuid suvel käis juba Euroopa meistrivõistlustel. “Ega ma sinna poleks saanudki, kui kaks tüdrukut, kes pidid minema, poleks ära öelnud,” räägib naerusuine tüdruk tagasihoidlikult. Seitsme võistleja seast tõusis Kristi üsna kergelt pjedestaalil kõige kõrgemale kohale.

Järgmine suurvõistlus ootab Kristit ees tuleval suvel, siis toimuvad Pärnus Euroopa meistrivõistlused maastikuvibulaskmises.

Kristi on jõudu proovinud ka soomlastega. Igal kevadel korraldatakse Soomes jahimeeste laskevõistlusi, kus huvilised käivad koos märki laskmas. Kristi pääses juunioridest finaali ja oleks seal peaaegu vanadele jahimeestele ära teinud. Finaalis oli ülesandeks tabada liikuvat märklauda. Kristi sai viiest lasust viis pihta. Õnnelik juhus, arvasid imestunud Soome jahimehed. Kui kord aga soomlaste kätte jõudis, siis ei tabanud ühegi suure küti vibu kiiresti liikuvat topist. Kristi oleks ehk selleltki võitluselt võitjana lahkunud, kuid järgmisel ülesandel, tabada metsas jänes, oli Soome jahimees temast osavam. “Hea, et me seda võistlust kinni ei pannud. Milline oleks olnud soomlaste kadedus,” muigab Kristi isa Toivo Aarniste ja pole sugugi nördinud. Tema on omamoodi ka Kristi treener ja suurim fänn.

Toonekurg annab tooni

Eesti nigelavõitu suvi meeldib toonekurgedele, linnuvaatlejad täheldavad nende lindude arvu tõusu. Toonekureuurija Margus Otsa sõnul on toonekurgede jaoks tegu üle keskmise korraliku aastaga. “Pesades on poegi kolm, isegi neli. Ka uusi pesi on arvukalt juurde tulnud.”

Valge toonekure valis Eesti Ornitoloogiaühing tänavuseks aasta linnuks. Tulemas on ka üleeuroopaline loendus, mida korraldatakse iga kümne aasta tagant. “Parim aeg loendamiseks on august, siis näeme ka pesitsustulemusi ja lennuvõimestunud poegade arvu. Praegu on pojad veel pesas,” lisab Ots, kes on Eesti Ornitoloogiaühingu valge toonekure projekti koordinaator.

Linnuteadlase seletusel on valge toonekurg Eestis uustulnuk – Euroopas pesitsev lind tuli siia 19. sajandi keskel. “1939. aasta loendusel oli 300 paari ja arvukus kasvas, 1984 oli juba 1400 paari, 94-95 ligi 3000 paari. Praegu ulatub valge toonekure arv Eestis 4000 kanti.”

Toonekurgede arv tõuseb, sest Eestis on neile palju sobivaid elupaiku.

“Inimesele ei pruugi tänavune suvi ju meeldida, aga looduses areneb kõik kiiremini ja paremini, kui on piisavalt niiske ja soe,” kiidab linnuteadlane siinseid ilmaolusid.