29. märtsi tegijad
Kõrgetasemeline üritus
Täna
Tallinnas algav president Lennart Meri mälestuskonverents on üks
esinduslikumaid sedalaadi üritusi, mis Eestis kunagi korraldatud.
Organiseerimise põhiraskust kandis sihtasutuse Rahvusvahelise
Kaitseuuringute Keskus direktor Kadri Liik (pildil), kelle sõnul olid
esimesed külalised kolmapäevaks juba ka Eestisse saabunud.
Kolmepäevase konverentsi esinejate seas on näiteks NATO Euroopa
vägede ülemjuhataja Kosovo sõjas USA erukindral Wesley Clark,
Gruusia asepeaminister Giorgi Baramidze, endine Briti kaitseminister ja
välisminister Sir Malcolm Rifkind, Euroopa Liidu eriesindaja
Lähis-Ida rahuprotsessis Marc Otte ja endine Taani välisminister Uffe
Ellemann-Jensen. Õhtusöögil kõneleb Soome
president Tarja Halonen. Kohal on hulk välisajakirjanikke.
Jõekala kudemine hilines
Ilm.ee looduskalendri andmetel on tänavu Eestis jõeforellide
kudemise algus hilinenud, sest roheline ja soe talv lükkas kalade
marjaheitmise aega tublisti edasi. Kudemine toimub selleks sobivates
kiirevoolulistes kruusase põhjaga kohtades.
Fotograaf Tiit Hunt
kirjutab looduskalendris, et jõeforell on ilus jõuline ja
huvitava eluviisiga kala. Samuti peetakse tema püüki meie kalavetel
üheks põnevamaks.
Maailma esikümne lävel
18aastane
Martin Liivamägi püstitas Melbourne’is ujumise MMil 200 meetri
kompleksujumises Eesti rekordi ja jõudis poolfinaali. Tema aeg 2.01,37
oli eelujumistes paremuselt kümnes. Poolfinaalis läks pisut
kehvemini – kokkuvõttes saavutas tulevikumees 14. koha.
Martin on mitmenda põlve ujuja – ema Tiina ja isa Kalle olid
samuti tipptasemel “delfiinid” ja võitsid medaleid Liidu
meistrivõistlustel noorteklassis. Vend Kristjan aga mängib
Chocolate Boysis käsipalli.
Liivamägi treenib neljandat aastat
Kalevi ujumiskooli direktori Urmas Jaamuli käe all – sama mees oli
kunagi ka Indrek Sei esimene treener tippujuja teel.
Punalipu kandja lahkus
Eilne teade kunagise
Interrinde aktivisti Jevgeni Kogani (53) surmast toob inimeste mällu mehe,
kelleta ei kujuta hästi ette Eesti 1980. aastate lõppu ega 1990.
aastate algust.
Hoolimata oma vastuolulisest tegevusest omandas Kogan
sisuliselt ikooni tähenduse. Just temas kehastusid paljud Nõukogude
impeeriumi säilitajate iseloomulikud jooned.
Kogan oli nii Eestis
tegutsenud ülemnõukogu kui ka NSVL rahvasaadikute kongressi saadik,
pärast Eesti iseseisvumist valiti ta korraks ka Tallinna volikogusse.